TTÜ rektorikandidaatide debatt: kõikuvast õppekvaliteedist rohelise linnakuni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jaak Aaviksoo, Jarek Kurnitski ja Tiit Land
Jaak Aaviksoo, Jarek Kurnitski ja Tiit Land Autor/allikas: TTÜ

Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektorikandidaadid Tiit Land, Jarek Kurnitski ja Jaak Aaviksoo vastasid kolmapäevasel debatil tudengite küsimustele, mis ulatusid õppekvaliteedist maine ja rohelise linnaku loomise võimalusteni.

TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski leidis, et TTÜ õppe sidet majandusega tuleks tugevdada, rohkem peaks ettevõtetega suhtlema. Õppekavad on atraktiivsemad, kui tudengid teavad, et õpitavat saab tulevikus ka hästi rakendada ja tööturul on need oskused ja teadmised oodatud.

"Haridusele annab lisandväärtuse, et majast minnakse välja praktiliste teadmistega," ütles Kurnitski.

Kurnitski peab oluliseks tõsta erasektori panust ülikooli, selleks toetab ta varade kogumise kampaania algatust. Tema hinnangul annaks sedasi mõned miljonid eurod koguda. Erasektori huvi peaks olema heade spetsialistide vastu saamine.

Et raha on kõrghariduses kogu aeg puudu, ka tudengite arv väheneb, siis kakskeelset paralleelset ülikooli tema hinnangul üleval pidada ei saa, küll aga võib hoida mõned õppekavad inglise- ja teised eestikeelsed. Kurnitski leiab, et bakalaureuse tase peaks olema eestikeelne, magistritasemel võib aga tasapisi inglisekeelsetele õppekavadele üle minna. See eesti keele taset ei kahjusta, küll aga aitab kaasa ülikooli rahvusvahelistumisele, leiab ta.

Välistudengitest jäävad suurema tõenäosusega Eestisse püsima need, kes siin tööd leiavad. Paljude tööandjate jaoks pole inglise keel probleemiks.

Oluline on soodustada ka tundegite doktorantuuri minekut. Välismaalastest doktorantide osakaal on kasvanud, kuid eestlased eriti motiveeritud ei ole, sest juba magistrikraadiga pakutakse ahvatlevaid töökohti, mistõttu madalamalt tasustatud doktorantuur ei paelu. Et eestlaste osakaalu doktorantuuris tõsta, tuleks juba 4.-5. kursusel neid motiveerima asuda, pakkudes valikaineid, mis selleks ette valmistavad - sedasi ei läheks talendid teaduse jaoks kaotsi.

"Doktorandid on ühiskondliku arengu küsimus," leidis Kurnitski.

Ta oli kriitiline TTÜ taseme kukkumises mitmes reitingutabelis, leides, et vahemik 600-800 pole piisavalt hea tase. Kukkumine on olnud umbes sada kohta viimase viie aastaga.

"Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis on Tallinna Tehnikaülikoolist kiiremini joostud, areng on oluliselt kiirem olnud," tõdes ta. "Reitingud ikkagi näitavad, mis on ülikooli maine. Me ei saa endale kukkumist lubada, sest see on mainekaotus. Keskkoolilõpetajad, kes muidu meile tuleks, lähevad teistesse ülikoolidesse. Seepärast on see oluline."

Ta oli kriitiline ka TTÜ keskkonnapüüdluste osas. "Ülikool on väga kaugel sellest, et me oleks roheline ja kliimaneutraalne," ütles Kurnitski, nimetades, et valmimas on uus liginullenergia õppehoone.

Tema hinnangul tuleks koostöös linnaga hoolitseda ka selle eest, et linnakusse rajataks head jalgrattateed ning autoga ülikooli sõitmisele tuleks pakkuda häid alternatiive.

"Suur autodega sõitmine paistab silma," ütles ta.

TTÜ ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo peab erasektori praegust panust heaks. TTÜ-l on arengufond, kuhu kogutakse vara, millest muuhulgas makstakse stipendiumi ka tudengitele. Seda oluliselt kasvatada ei pea ta reaalseks.

"Kas summasid võiks kümnekordistada, et rääkida umbes viiest miljonist eurost aastas, siis arvan, et selliseks hüppeks meie ühiskond valmis ei ole," ütles ta.

Ta tõi esile, et ka enamik TTÜ sisseseadest on Eesti ettevõtluse ja avaliku sektori partnerite toel hangitud.

TTÜ tudengkonnast 15 protsenti on välisüliõpilased. Seda taset peab Aaviksoo piisavaks. Ehkki ülikool peaks tema hinnangul olema eeskätt eesti keele ja kultuuri keskne, vajaks siiski parandamist ka inglise keele oskus, seda nii tudengitel kui ka õppejõududel, sest inglise keelt oskamata kvaliteetset haridust enam ei saa.

Välistudengitele tuleks aga eesti keelt õpetada, et siduda neid Eestiga rohkem, eeskätt läbi tööandjate.

"Siin kodunevad paremini need välistudengid, kel siin pere tekib," ütles ta, lisades, et paljud lähevad siiski tagasi, mõned ka edasi, pidades silmas ülejäänud Euroopa Liitu. Eeskätt puudutab see kolmandatest riikidest pärit tudengid.

Aaviksoo rõõmustas, et TTÜ-s on doktorantide hulk 5 protsenti aastas kasvanud. Neile peaks aga olema tagatud ka vähemalt Eesti keskmine sissetulek ja lai tööpõld pärast lõpetamist. Praegu lähevad paljud neist tööle Eesti Teadusagentuuri, sest neil pole mujal väärikat rakendust oma haridusele.

Mainet ja õppetaset mõõtvaid reitingutabeleid Aaviksoo kuigi oluliseks ei pidanud, leides, et nende mõõdikud on hämarad. Tabelites 200 koha võrra tõusmine, kui seda oluliseks peetakse, olevat aga paari-kolme aastaga tehtav, ütles ta.

"Aasia ülikoolid võtavad esipaarisaja kümne aastaga ära," hoiatas ta. "Aga need on läbipaistmatu metoodikaga tehtud reitingud. Kui aga seada eesmärgiks mingis tabelis tõusta, siis on see suhteliselt lihtne saavutada."

Tema sõnul ei saa tõsiselt võtta ka TalTechi brändile tehtavat kriitikat, sest uus bränding on tudengite poolt hästi vastu võetud.

"Kui teed suuri asju, siis ikka kritiseeritakse. Kui kritiseerija on neli korda vanem, kui see, kes neid t-särke kannavad, siis TalTech on tulnud, et jääda!" viitas ta ülikooli uue logoga särkidele ja õppejõududele, kes kriitikat on teinud.

Ülikooli kõikuva õppetaseme kohta leidis ta, et TTÜ on suur ja laias laastus on kõik hästi.

"TTÜ suudab enamuse õppetööst usaldusväärselt läbi viia," ütles Aaviksoo.

Ainus majaväline kandidaat, Tallinna Ülikooli (TLÜ) praegune rektor professor Tiit Land leidis, et rohkem peaks soodustama ümberõpet, seda enam, et ülikool pakub ka paljusid erialasid, mis noori eriti ei huvita, ent kus töökäsi on vajaka. TLÜ pealt tõi ta näiteks, et just reaal- ja loodusteaduste õpetajate järele on koolides põud. Õppekavad peavad tema hinnangul olema seotud kindla väljundiga tööturule.

Landi sõnul pole probleem niivõrd eestikeelsete õppekavade vähesus, vaid see, et eestikeelsetele õppekavadele ei leita piisavalt tudengeid.

Doktoriõppe populariseerimiseks peaks selle lõpetamisel olema tagatud ka kõrgem palk tööturul ehk doktoriõpe peaks andma lisandväärtuse.

Soodustama peaks ka välistudengite lõimimist Eesti ühiskonda, et neil oleks huvi pärast ülikooli lõpetamist oma tulevikku Eestiga siduda. Selleks oleks vaja õpetada neile eesti keelt ja kultuuri.

TTÜ peaks tema hinnangul tegelema oma sissetulekute mitmekesistamisega. Näiteks võib erasektor ka õppetöösse panustada, makstes sihtotstarbelisi stipendiume. Landi hinnangul pole Eesti teaduse rahastamises suurim väljakutse mitte valitsuse lubatud ühe protsendi saavutamine SKT-st, vaid erasektori panuse kasvatamine.

"Edukates riikides panustab erasektor rohkem," tõi ta esile.

Land pidas probleemiks TTÜ kukkumist õppetaset ja mainet mõõtvates reitingutabelites, leies, et need peegeldavad ülikooli akadeemilist reputatsiooni ja partnerite ja ka tulevaste töötajate jaoks on see oluline.

Seetõttu on oluline monitoorida ka õppekvaliteeti, et see oleks ühtlasem ning kui näiteks tudengitelt tuleb negatiivseid signaale õppejõudude kohta, tuleb sellele reageerida ning probleemiga tegelda. Õppekvaliteedi ühtlustamiseks on vajalik näiteks programmijuhtide kogemuste vahetamine ühisseminaridel, et paremaid praktikaid jagada.

Samuti peab Land oluliseks keskkonnahoidu. TLÜ õppelinnakus kaotas ta rektorina 40 protsenti parkimiskohtadest, mis polnud küll populaarne otsus, kuid ta selgitas, et kesklinnas autoga liigelda on luksus, mistap toetati muutust abistava liikumiskava koostamisega. TTÜ-l on rohelise linnaku rajamiseks veel pikk tee minna, hindas Land.

Tudengitest koosneva väitlusklubi hinnangul olid kõik rektorikandidaadid hästi ette valmistunud, demagoogitsemist silma ei torganud. Nende hinnangul võitis debati Jarek Kurnitski, kes oli konkreetne ja tõi oma väidete kinnituseks ka palju elulisi näiteid oma juhitavast instituudist.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: