Kauaoodatud otsuses öeldakse, et välismaalaste veebisuhtluse jälgimine Saksamaa piiridest väljaspool läheb vastuollu pressivabadusega, mis on sätestatud Saksa põhiseaduses.

Tegemist on esimese korraga, kui Karlsruhes tegutsev kohus otsustas, et BND peab oma tegevuses järgima Saksamaa põhiseadust ka välismaal ning tähendab, et välisajakirjanike ning organisatsiooni Piirideta Reporterid esitatud kaebused olid suures osas õigustatud.

Välisseire suurt tähtsust arvestades andis kohus BND-le 2021. aasta lõpuni aega muudatusteks, et oma tegevus seadustega kooskõlla viia, vahendas BNS uudisteagentuuri AFP selgitust.

Saksa luureteenistustel ei ole lubatud jälgida ulatuslikult sakslaste internetis liikumist.

Nüüdse kohtuasja algatasid ajakirjanikud ja kodanikuühiskonna grupid, keda vihastas 2016. aasta seadusmuudatusega BND-le antud laialdased volitused viia läbi "strateegilise telekommunikatsiooni jälgimist".

See on võimaldanud BND-l jälgida välisriikide kodanike internetiliiklust, vaadeldes selleks sageli paroolide, telefoninumbrite ja elektronpostiaadresside kasutamist.

Üks hagejaid, Piirideta Reporterid väitis, et nii sai agentuur luurata ajakirjanike järele peaaegu piiramatult.

"See on suur võit, et Saksa võimud ei pääse oma põhiseaduslikest kohustustest välismaale minnes ja seal töötades," ütles Kodanikuõiguste Ühingu liige Nora Markard.