Ungari valitsustegelaste sõnul kehtib dekreet ainult väljaspoolt Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda tulevatele investoritele ning selle mõte on kaitsta Ungarile eluliselt olulisi valdkondi ülevõtmise eest. Samalaadset seadust kavandab ka Poola.

Luba tuleb taotleda rohkem kui miljonieuroste tehingute puhul tervishoiu-, energeetika-, toiduainetööstuse-, jäätmekäitluse-, ehitus-, rahandus-, laevandus-, kaitse- ja infotehnoloogiasektorites. Tehingust huvitatud investor peab esitama taotluse koos nõutavate dokumentidega innovatsiooni- ja tehnoloogiaministrile, kel on siis 45 päeva aega see heaks kiita või tagasi lükata.

Innovatsiooni ja tehnoloogia aseminister Tamas Schanda selgitab infoportaalile Emerging Europe, et tegu pole puhtalt majandusküsimusega, vaid mängus on tegelikult kogu Ungari sõltumatus, suveräänsus. Aseministri sõnul on tekkinud palju välismaiseid õnneotsijaid, kes koroonapandeemiast tingitud majanduslangust ära kasutades üritavad Ungari strateegilistest firmadest võimalikult suure tüki ampsata.

Aseminister ei selgitanud, kas dekreet puudutab ka Ida-Euroopa viimaste aastate üht suurimat taristuprojekti, Budapesti-Belgradi raudteed, mille Ungari parlament paari nädala eest heaks kiitis ning mille suurim rahastaja on Hiina.

Vähemalt selle aasta lõpuni kehtima jääv dekreet on tekitanud suurt huvi Poolas, mis ka muudes küsimustes viimasel aastatel Ungarilt eeskuju on võtnud. Poola valitsuse hinnangul on koroonapandeemia tõttu langenud väärtusega Poola firmad tekitanud raja taga suurt huvi ning nüüd on valitsuse kohus kaitsta neid odava ülesostmise eest. Poola arenguministri Jadwiga Emilewiczi sõnul pole kriisis olev Poola müügiartikkel. Seega ei tohi end kümme, kakskümmend või isegi kolmkümmend aastat üles töötanud ja Poolale oluliseks muutunud firmasid sentide eest maha müüa, eriti veel väljapoole Euroopat.