Avaldus, millega oleks kritiseeritud Hongkongi julgeolekuseaduse vastuvõtmist ning toetatud Ühendkuningriiki inimõiguste kaitsel oma endises koloonias, plaaniti teha esmaspäeval (19. aprillil), kui toimub EL-i välisministrite kohtumine. Euroopa Liidu välispoliitilised sammud nõuavad kõigi 27 liikmesriigi heakskiitu.

"Ungari argument oli, et Euroopa Liidul on juba niigi liiga palju teemasid Hiinaga üleval," ütles üks anonüümsust palunud kõrge diplomaat Brüsseli Reutersile. Ungari käitumist kinnitas ka teine kõrge ametnik.

Euroopa Liidu ametliku info eate kohaselt võeti avaldus formaalsest kinnitamisprotsessist tagasi.

Euroopa Liit ja Hiina kehtestasid teineteisele vastastikku sanktsioonid 22. märtsil seoses Lääne kriitikaga Pekingi tegevuse suhtes Xinjiangi provintsis, kus meedia andmeil rikutakse rängalt uiguuride inimõigusi.

Reutersi teatel ei olnud koheselt võimalik Ungari kommentaari saada, kuid agentuur tõi esile, et Budapest toetas eelmine kuu otsustatud EL-i sanktsioone Hiinale vastumeelselt, nimetades neid mõttetuks ning võõrustas mõni päev pärast sanktsioonide kehtestamist Hiina kaitseministrit.

Ungaris on suured Hiina investeeringud ning Ungari nagu ka Kreeka, mille suurima sadama suurinvestor on Hiina ettevõtte COSCO Shipping, on varasemalt blokeerinud Euroopa Liidu Hiina-teemalisi avaldusi, märkis Reuters.

Hiina kõrgeim esindaja Hongkongis hoiatas sel nädalal välisriike sekkumast piirkonna siseasjadesse. Lääs leiab, et Hongkongi julgeolekuseadus rikub Hiina lubadust säilitada piirkonna autonoomia nagu ta lubas siis, kui Hongkong 1997. aastal Pekingi võimu alla läks.

Suutmatus ühisavaldust vastu võtta on löögiks Euroopa Liidu mainele inimõiguste kaitsjana ning seab kahtluse alla EL-i pehme jõu, millega blokk püüab teisi riike mõjutada inimõigusi ja kodanikuvabadusi edendama. Samuti nõrgestab see EL-i suhetes Hiinaga, tõdeb Reuters.