"Olukorrast riigis": riik peaks avalikustama võlakirjaemissiooni maksumuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Carola Madis /ERR

Saate "Olukorrast riigis" ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul arutlesid selle üle, kuidas ERJK kaotamine mõjutab erakondade rahastamist. Ühtlasi tulid teemaks USA rahutused, rassism Eestis ning ootamatult suurenenud riigilaen, mille maksumus tuleks ajakirjanike hinnangul avalikustada.

Ajakirjanikud arutasid Keskerakonna rahastusskandaali, mille lõpuks otsustas erakond annetajale 50 000 eurot tagastada. Möödunud nädalal läbis riigikogus esimese lugemise läbis eelnõu Erakondada Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) kaotamiseks. Karnau tõi välja, et sellisel juhul ei ole sügisest Eestis enam valvekoera, kes saaks sellistele 50 000-eurostele annetustele tähelepanu pöörata.

Saates tuli teemaks ka politseivägivalla ja rassismi vastased meeleavaldused USA-s. Karnau sõnul kubiseb ka Eestis sotsiaalmeedia rassistlikest avaldustest, sealjuures avaliku elu tegelastelt. Donald Trumpi võimul olek on tema sõnul toonud kaasa selle, et riiki ei juhi enam inimene, kes tahab rahvast liita. "Ma täiesti mõistan seda lootusetusete tunnet, mis sunnib inimesi Ameerikas tulema tänavale," lisas ta.

Saatejuhtide hinnangul esinevad ka Eestis paljud inimesed sotsiaalmeedias rassistlike avaldustega. Karnau märkis, et Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison esines parlamendi eest rassistliku avaldusega, mispeale tema kõne katkestati. "Eesti valitsuserakond on ju avalikult rassistlik, ja kui üks osa Eesti valitsusest on avalikult rassistlik, siis minu meelest annab see õiguse öelda, et Eesti valitsus tervikuna on rassistlik, kui nad sallivad sellist asja," lisas Karnau.

"Väga paljuski mulle näib see EKRE käremeelsus poosina. Mõisas elavad härrasmehed räägivad kui raske elu kellelgi on," sõnas Tuul.

Ajakirjanikud arutasid Eesti riigi 1,5 miljardi euro suurust võlakirjaemissiooni. Peamiseks emissiooni probleemiks on see, et valitsus ei ole langetanud konkreetseid otsuseid selle osas, kuhu raha suunata.

"Väga kiiresti, tundidega märgiti see pakkumine täis," märkis tuul. Tuule sõnul oli üllatav, et laen võib kasvada suure pakkumise tõttu 1,5 miljardini. "Nii rahandusminister ise, kui kõik need märgid, räägiti ikkagi ühest miljardist ning järsku oli see summa 1,5 miljardit. Kuhu me selle raha ikkagi paneme, ega seda nüüd hästi kiiresti suurtesse projektidesse matta on keeruline, tuleb hakata mingisuguseid nurkasid lõikama, erihankeid korraldama vms."

Kui tavaliselt mõni börsifirma korraldab võlakirja- või aktsiaemissiooni, siis räägitakse ka selle hinnast, riik pole aga emissiooni hinda avaldanud. "Väga huvitaval kombel üritasime sel nädalal natuke uurida, kui palju see maksma läks, kas miljon või kui palju me kulutasime, aga see ei ole avalik info, teatas rahandusministeerium," lisas Tuul.

Tuule sõnul võib emissiooni läbiviijaid vaadates eeldada, et summa osutus üsna kopsakaks. Karnau sõnul pole ühtegi põhjust emissiooni hinda hoida saladuses ning rahandusministeerium peaks selle avaldama.

Tuul märkis, et praeguse emissiooni õnnestumise taga võib näha mitte rahandusministri, vaid Reformierakonna teenet, kuna nad on aastaid hoidnud konservatiivset rahanduspoliitikat ning Eesti laenukoormus on püsinud madal. "Investor, kes Eesti laenukoormust vaatab vaatab seda, millised on valitsuse tulevased maksutulud, siis on selge, et siia on mõistlik raha panna," ütles Karnau.

"Intress natuke näitab seda, et Eesti on usaldusväärsem keskkond kui Läti ja Leedu," märkis Tuul. "Maailmas on palju institutsionaalseid investoreid, nagu pensionifondid, nad peavadki hoidma raha turvalistes kohtades," lisas ta.

Tuule sõnul on ühelt poolt mõistlik võtta algselt plaanitust veidi rohkem raha, aga murelikuks teeb valitsuse venitamine otsustega, kuhu raha kulutada. "Me võime siin vaielda, kas Nordicasse raha panna või mitte panna, aga võiksime siis selle juba ära otsustada," lisas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: