Eesti võib lisaks võlakirjaemissioonile vajada veel raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Lisaks 1,5 miljardi euro suurusele võlakirjaemissioonile vajab riik tänavu ilmselt veel laenuraha, kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross. Samas tõdes ta, et hinnangud, kui kiiresti majandus koroonakriisist taastub, on hägusad.

Eesti oludes on poolteist miljardit laenuraha märgiline summa. Pole siis ka ime, et ühtelugu küsitakse, kas jääb tulevikuks hiigelsummast maha ka miski märk, käekakatsutav investeering, nagu kunagi oli eestlastele Estonia teater.

Rahandusministeeriumist öeldi, et tegu on laenamisega nii-öelda üldises korras, et saada puudujäägist jagu.

"Kõik eelarvekulutused on olulised ja investeeringud kas otseselt või kaudselt meie tulevikku. Antud kontekstis see rahastamine on mõeldud üldiseks kulude katmiseks ja mingeid muid konkse või knihve sellel küljes ei ole," ütles Märten Ross.

Ross ütles, et laenuteema juurde tuleb tänavu veel naasta. Aga majanduse taastumist ja sellest johtuvalt ka laenuvajadust on raske ennustada.

"Me oleme alles juunikuus. Selles mõttes on väga vara veel midagi arvata. Aasta teise poole peal, kui hakata mõtlema mingisuguste järgmiste laenutehingute peale, siis tasub muidugi vaadata juba järgmist aastat ette," lausus Ross.

Eesti võlakirjadest sai kuum kaup, kuid sellegipoolest peaks väike riik vaatama, et laenukanalid oleksid mitmekesised. Võimalik on ka raha juurde hankida rahvusvaheliste institutsioonide kaudu.

"Üks selle võlakirjaemissiooni õnnestumise elemente oli see, et see oli investoritele hästi arusaadav, miks praegu riik niimoodi reageerib. Selles ei olnud midagi üllatavat ega erakorralist. See ei tekitanud küsimusi näiteks meie eelarvepoliitika pikaajalise usaldusväärsuse suhtes," rääkis Ross.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: