Karl Soonpää päevik 16. juunil 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 16. juunil 1940 oma päevikusse:

16. juuni. Sikkarite pool Visustis külas. Olid veel: Kösterid, Pennod, Raamotid, Tarmetid, chem. Sikkarid, Keskküla, Millerid, Ruus. Kõik olid väga lõbusas tujus. Laulu ja naeru oli palju. Sõitsime koos Kösteritega autol Tallinna. Järva-Jaanis oli tarvis võtta bensiini. Kui kuuldud, kes sõitjad on, öeldud Kaasikule kohaliku konstaabli poolt, et Vene väed tuuakse Tallinnasse ja teistesse Eesti linnadesse.

See nõudmine esitatud valitsusele ja leidnud vastuvõtmist. Ei tahtnud seda kuidagi uskuda. Päälegi öeldi teates, et sisse tuuakse 75.000–100.000 – seepärast paistis kahtlane, kuna sarnaseid arve avalikult ei nimetada. Kell 2 öösi jõudsime kodu.

Kõlistasin [Riigikontrolli tsiviilosakonna peakontrolörile Aksel] Meile ja [teedeosakonna peakontrolörile Hans] Ahvenile – ei vastanud. Lõpuks [sõjaväeosakonna peakontrolör Martin] Kelder vastas, et teade on tõsi pääle vägede arvu. Mees tundub tujust ära olevat.


Ajaloolane Küllo Arjakas: 14. juuni hilisõhtul kell 23.50 (Moskva aeg) esitas Molotov Kremlisse kutsutud Leedu välisministrile ultimaatumi, nõudes Leedus valitsuse vahetust, uute punavägede sisselaskmist ning kahe kõrge riigitegelase kohtu alla andmist seoses provokatsioonidega Nõukogude sõjaväelastega.

Samal päeval blokeerisid Nõukogude sõjalaevad Eesti sadamad ja lahingulennukid tulistasid Soome lahe kohal alla Tallinnast Helsingisse startinud Soome reisilennuki, kus hukkusid kõik sõitjad. 15. juunil okupeerisid punaväed Leedu.

Sellega olid Läti ja ka Eesti maismaa poolt täiesti suletud. 16. juunil esitas NSV Liit analoogilise ultimaatumi Lätile. Nõukogude valitsus ei olnud siiski päris kindel, kas Balti riigid alistuvad ilma vastupanuta. Võimalikku vastupanu ette nähes valmistas NKVD kevadel ette laagrid 50 000 – 70 000 uue sõjavangi jaoks.

16. juunil kell 14 esitas Molotov Kremlis ultimaatumi Läti saadikule. Sama päeva pärastlõunaks oli saadik Rei kutsutud Kremlisse Molotovi juurde. NSV Liidu valitsusjuht esitas talle süüdistuse, mille kohaselt oli Eesti koos Läti ja Leeduga sõlminud sõjalise liidu NSV Liidu vastu, mis ohustab NSV Liidu julgeolekut.

Need alusetud süüdistused olid ettekäändeks ultimaatumile, milles Molotov nõudis Eestis uue valitsuse moodustamist, kes oleks valmis pakti "ausalt ellu viima", ning takistamatut läbipääsu uutele Nõukogude relvajõududele Eesti tähtsamatesse keskustesse "küllaldases suuruses, et teha võimalikuks pakti tegelik ellurakendamine ja vältida võimalikke provokatsioone Nõukogude garnisonide vastu".

Molotov nõudis Eesti valitsuse vastust sama päeva keskööks, s.t et ta andis aega vastamiseks 8 tundi ja 40 minutit – sinna kuulus ka aeg teadete edastamiseks Moskva ja Tallinna vahel –, ning ta lisas varjamatu ähvarduse, et kui määratud ajaks ei tule ultimaatumiga nõustumise teade, siis tungivad NSV Liidu relvajõud üle piiri ja suruvad maha igasuguse vastupanu.

Molotov eiras täielikult eelnevaid Eesti ja NSV Liidu lepinguid, mis sisaldasid kokkulepitud mehhanisme vastastikuste arusaamatuste ja vaidluste rahumeelseks lahendamiseks.

16. juuni õhtul toimus kaks erakorralist valitsuse istungit. Neist on säilinud ainult lühiprotokollid, kus üles tähendatud osalejate nimed ning arutelude kokkuvõte. Nagu märgitud, ei saanud Karl Soonpää neist istungitest osa võtta.

Valitsuse koosolekul leiti, et Moskva süüdistused on täiesti alusetud. Tuli valida, kas NSV Liidu valitsuse uued nõudmised vastu võtta või astuda sõtta. Leiti, et Eesti üksi ei jõua kuigi kaua sõdida ja toetust pole kusagilt tulemas, sõjas aga hävineks kogu riik ja rahvas. Loodeti, et ehk ei ole NSV Liidu sihiks siiski Eesti riikliku iseseisvuse täielik hävitamine.

Teise istungi ajal, kella kaheksa-üheksa paiku, teatas välisminister Ants Piip Nõukogude saadikule Eestis Kuzma Nikitinile, et Eesti valitsus võtab ultimaatumi vastu. 16. juuni õhtul teatati rahvale ringhäälingu kaudu, et Jüri Uluotsa valitsus on tagasi astunud ning et järgmisel päeval tulevad Eestisse täiendavad Nõukogude sõjaväeosad.

Ilmar Raamot kirjutas 1991. aastal Stockholmis ilmunud mälestustes 16. juuni ja 17. juuni öö kohta järgmist:

"Esmaspäeval, 17. juunil 1940. aastal algas Vene sõjavägede sissemarss Eestisse. Eelmine päev, 16. juuni oli rahulik, ilus jaanipäevaeelne pühapäev. Maal teritati juba vikateid algavaks heinaajaks. Olin kutsutud seda päeva veetma külalisena riigikoguliikme Johannes Sikkari Turve nimelisse asundustallu Visustis, mis asus Tartumaal Kaarepera raudteejaamast umbes 4 kuni 5 km. kaugusel. Sikkarite teisteks külalisteks olid Riigikogu endine esimees Rudolf Penno, riigi kontrolör Karl Soonpää ja Tartu abimaavanem magister Hans Miller. Kõik olid peale Penno Ühinenud Põllumeeste Tartumaa tegelased. Tallinna külalised saabusid Soonpää autos, olles Tallinnast välja sõitnud kell 10 hommikul. Viimastel päevadel liikusid mitmesugused kuulujutud venelaste uutest nõudmistest Eestile. Kardeti Eesti baasides asuvate vene vägede arvu suurendamist, kuid Nõukogude Liidu okupatsiooni otseses mõttes ei tahetud veel uskuda. Nende kuulduste allikaks oli Toompea loss Tallinnas, milliste juttude mõjul olid Penno ja Soonpää Tallinnast lahkumisel ettevaatlikud. Soonpää oli helistanud riigivanema [presidendi] vanemale käsundusohvitserile kolonel Grabbile ja kindralstaabi ülemale, teatades neile, et ta kavatseb sõita koos Pennoga Tartumaale ja küsinud, kas neil ei ole venelaste kavatsuste suhtes selliseid andmeid, mis vajaksid sõitjate Tallinnas viibimist. Mõlemad olid vastanud, et nad võivad rahulikult sõita ja vähemalt lähemate päevade jooksul ei ole midagi karta või tulemas. Soonpää jutt rahustas meid kõiki ja nii nautisime seda ilusat pühapäeva looduses. [---] Kell 11 paiku suveöises vaikuses lahkusime kõik Turvelt heas tujus. Tallinna külalised alustasid sõitu Tallinna, meie Milleriga aga öise rongiga Tartu. Öösel kella kahe paiku oli Soonpää auto Paide linnast läbisõidul ootamatult peatatud Kaitseliidu patrulli poolt ja nõutud isikut tõestavat dokumenti. Kui patrullile oli selgunud, kellega on tegemist, oli partullivanem Soonpääle ärritatult raporteerinud, et Kaitseliit on pandud häireseisukorda ja venelased on Eestisse sisse marssimas. See oli autos viibijatele äärmiselt tõsine ja ebameeldiv üllatus." (Raamot, Ilmar. Mälestused II. Stockholm, 1991, lk. 166–167.)

Viimase episoodi osas on mälu Ilmar Raamotit alt vedanud: Soonpää päeviku ja ka Henn Soonpää kinnituse järgi sai Karl Soonpää venelaste sissemarsist teada Järva-Jaanis kohaliku konstaabli käest.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: