Riik plaanib laenu võtta kokku viis miljardit eurot ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: Karin Koppel

Eesti riigi laenuvajadus on 2020. aastal hinnanguliselt 3,87 miljardit ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot, selgub neljapäevasel valitsuse istungil arutusele tulevast riigi rahavoo juhtimise ja stabiliseerimisreservi haldamise põhimõtete muutmise selgitusest.

"Seoses COVID-19 kriisi tõttu on Eesti riigil suurenenud laenu võtmise vajadus: 2020. aastal on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit euro. Riigi võlaportfelli intressiriski juhtimise põhimõtted vajavad kaasajastamist, sest eelseisvatel aastatel ületavad võlakohustused likviidsusreservi suures ulatuses ning kehtivaid põhimõtteid ei saa rakendada olukorras, kus võlakohustused ületavad oluliselt finantsvarasid," märgitakse selgituses.

Näiteks kehtivate reeglite järgi peaks riigikassa vahetama hiljuti emiteeritud 10-aastaste pikaajaliste võlakirjade fikseeritud intressi (0,125 protsenti) muutuva kuue kuu Euribori intressi vastu, mis ei ole praeguses madalas intressikeskkonnas majanduslikult mõistlik samm. Eelnõu kohaselt võetakse riigi võlaportfelli intressiriski juhtimisel kasutusele uued põhimõtted.

"Kehtiva õiguse kohaselt juhitakse intressiriski põhimõttel, mille kohaselt finantsvarade ja -kohustuste intressi- ja valuutariskid tasakaalustavad teineteist. Eelnõu kohaselt võlaportfelli osale, mis vastab 600 miljonile eurole, hakkab kehtima suurim lubatud intresside fikseerimise periood kuus kuud. Võlaportfelli osale, mis ületab 600 miljonit eurot, hakkab kehtima nõue, et keskmine intresside fikseerimise periood on vähemalt kolm aastat."

Eelnõu kohaselt antakse riigikassale õigus arveldada Euroopa Keskpangas ja Eesti Pangas ilma mahuliste piiranguteta. Muudatusega võimaldatakse riigil vajadusel avada konto Euroopa Keskpangas ja hoida seal piiranguta raha, mis võib olla vajalik tegemaks suuremahulisi võlakohustuste teenindamisega seotud arveldusi.

Eelnõuga suurendatakse ka likviidsusreservi turuväärtust 250 miljonilt 600 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid, et tagada pensionide, toetuste ja palgamaksete kohane tegemine riigi arveldusi korraldavates pankades piiratud päevade jooksul. Stabiliseerimisreservi turuväärtust suurendatakse 100 miljonilt 200 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid.

Seoses riigikogu otsusega võtta reserv vajadusel kasutusele, on riigikassa järk-järgult alustanud vahendite koondamist pangakontodele, mis võib raha paigutamisel tekitada vastuolu kehtiva määruse nõuetega. Alates likviidsusreservi turuväärtusest 600 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservi turuväärtusest 200 miljonit eurot rakendatakse pankades vahendite paigutamisel 20 protsendi osakaalu hajutamise nõuet (st ühes pangas ei tohi paigutuse osakaal ületada 20 protsenti vastava reservi vahendite turuväärtusest).

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: