Arvi Tavast asub Eesti Keele Instituudi (EKI) direktorina tööle 1. septembril ja tema ametiaeg kestab viis aastat, teatas haridusministeerium.

Komisjoni hinnangul olid Arvi Tavasti kandidatuuri tugevusteks selge visioon instituudi arengusuundadest, innovaatilisus ning pikaajaline kogemus keeletehnoloogia valdkonnas.

Arvi Tavast on kaitsnud doktorikraadi Tartu Ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse alal ning läbinud järeldoktorantuuri Saksamaal Tübingeni Ülikoolis. Aastatel 2011-2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis keeletehnoloogia osakonna juhataja ning alates 2014. aastast on olnud tegev erasektoris.

Instituudi direktoriks kandideeris ka EKI senine juht Tõnu Tender, kes oli ametis 2015. aastast.

Hairdusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ütles ERR-ile, et ministeeriumi hinnangul peaks EKI roll keeletehnoloogia valdkonnas oluliselt kasvama.

"Kui me mõtleme, et mis eesti keelt ohustab, siis see on just tehnoloogia või asjade keel; keel, milles asjad räägivad, määrab ka selle keele, millega asjadega räägitakse. Kui meie tehnilised asjad räägivad eesti keeles, siis me saame ka tehnilises maailmas hoida eesti keelt," lausus Reimand.

Reimand kinnitas, et EKI jääb eraldi asutuseks. "Praeguste plaanide järgi on EKI eraldiseisev asutus, seda ei ohusta meie hinnangul küll eriti miski," ütles ta.

Kirjandusmuuseumile juhti ei valitud

EKI juhi konkursiga samaaegselt toimunud Eesti Kirjandusmuuseumi direktori konkurss luhtus. Aruteludega, kuidas leida parim eestvedaja Eesti Kirjandusmuuseumile tarvilike struktuursete reformide jaoks, jätkatakse lähiajal, teatas ministeerium.

Reimandi sõnul kuulas komisjon ära kandidaadid ning ükski esitatud visioon ei pakkunud lahendust kõigile nendele muredele või väljakutsetele, mis kirjandusmuuseumi ees komisjoni hinnangul seisavad.

"Päris paljud teavad, et kirjandusmuuseum ei olnud edukas teadusagentuuri uurimistaotluste konkursil ja on praegu võrdlemisi keerulises seisus. Nüüd tuleb kohaneda uue olukorraga ja teha vajalikud muudatused. Tuleb selgemalt eristada arhiivi ülesanded ja teadusülesanded, et ei juhtuks nii, nagu tundub või väidetavalt on juhtunud, et kui teadustöö rahastamine ei ole edukas, siis arhiivi funktsioonid saavad kannatada," lausus ta.

Reimandi märkis, et kaasajastada tuleks ka muuseumi ahiivi funktsioone, võttes eeskuju kaasaegsetest toimivatest arhiividest.

Kirjandusmuuseumi direktori avalikule konkursile laekus kolm kandidaati: praegune direktor Urmas Sutrop ning lisaks temale Anzori Barkalaja ja Aimar Ventsel.

Nii Eesti Keele Instituudi kui Eesti Kirjandusmuuseumi juhi konkursid toimusid praeguste direktorite tähtajaliste töölepingute lõppemise tõttu.