Alan Vaht: ELMO laadijate sasipundar nõuab uut algust puhtalt lehelt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alan Vaht
Alan Vaht Autor/allikas: Erakogu

ELMO laadijate müügiga Elektrilevile on tekitatud suur sasipundar ning olukorra lahendamise asemel üritab riik niigi keerdu aetud laadimisjuhtmetesse uusi umbsõlmesid peale siduda, leiab Alexela juhatuse liige Alan Vaht. On viimane aeg alustada juurprobleemide lahendamisega, mitte korraldada järjekordset hanget ilma õiglase lahenduseta nende suhtes, kelle territooriumil laadijad asuvad.

Olgem ausad ja tunnistagem, et enam kui seitse aastat vanad ELMO laadijad ei vaja väljavahetamist mitte üksnes seetõttu, et need on amortiseerunud, vaid lisaks ka seetõttu, et need ei vasta Euroopas kehtivale CCS laadimisstandardile ehk teisisõnu ei saa nendes kiirlaadida Euroopa elektriautosid. Seega peitub väärtus mujal kui laadijates ning selleks väärtuseks on riigile tasuta antud isiklik kasutusõigus (IKÕ) ELMO laadijate tänastes asukohtades. Arvestades, et 2011. aastal puudus Euroopa Liidus tervikuna elektrimobiilsuse poliitika, läksid teiste seas riigi ambitsioonika ja innovaatilise plaaniga kaasa ka tanklaketid aimamata seejuures võimalikku anomaalset olukorda, kus riigile heatahtlikult ja tasuta antud IKÕ-d liiguvad koos laadijate müügiga konkurendi kätte.

Probleemi kõige suurem sasipundar ongi seotud riigile tasuta antud isikliku kasutusõiguse üleminekuga KredExilt Elektrilevile ning avalik fakt, et elektriautode laadimisteenust osutab viimase asemel hoopiski emaettevõte Eesti Energia. Sisuliselt on loodud täiesti vastuvõetamatu olukord, kus tanklakett saab omaenda tanklas müüa küll bensiini ja diislikütust, kuid laadimisteenuse äriga tegeleb tankla õuel konkurendiks olev Eesti Energia.

Oleme täna olukorras, kus 2019. aasta juunis vastuvõetud direktiiv 2019/944 ei lubagi Elektrilevil kui jaotusvõrguettevõttel elektriautode laadijaid omada, arendada, hallata ega käitada välja arvatud juhul, kui jaotusvõrguettevõte omab laadimispunkte üksnes oma tarbeks. Sellest tulenevalt on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistanud ette elektrituruseaduse muutmise eelnõu, mis hiljuti oli kooskõlastusringil. Olukorra teeb huvitavaks tõik, et eelnõu ettepanekute tabelis on arvestatud mitmeid Elektrilevile ja Eesti Energiale kasulikke ettepanekuid, kuid samal ajal on jäetud arvestamata nii Konkurentsiameti kui ka kõikide teiste turuosaliste ettepanekud.

Vaid Elektrilevile ja Eesti Energiale kasulikke muudatusettepanekuid on mitmeid. Mõlemad soovivad, et eelnõud täiendataks laadimistaristu mõistega ehkki eelnõu juba niigi sisaldas laadimispunkti mõistet. Selle salakäigu tagamõtet tuleb veidi selgitada. Arvestades, et Elektrilevi on Eesti Energia tütarettevõte, siis ei ole sugugi üllatav, et mõlemad kõnelaused ettevõtted on laadimistaristu mõiste pannud kirja sõna-sõnalt ühesuguses sõnastuses "Laadimistaristu on laadimispunktide kogum koos seotud alasüsteemidega, mis on vajalikud laadimispunktide tervikliku toimimise juhtimiseks ja haldamiseks.".

Tähelepanuväärne on, et säärane mõiste ja selles sisalduv sõna "alasüsteemid" võimaldavad Elektrilevil liita ELMO laadijate (uue nimega Enefit Volt) võõrandamise hankesse kõiksugu erinevaid alasüsteeme, sh ELMO laadijate ja kasutajate haldamiseks soetatud platvorm Driivz, mis on vajalik üksnes Eesti Energiale kui tänasele Enefit Volt laadimisteenuse osutajale. Arvestades, et Elektrilevi ja Eesti Energia koostöös on paigaldatud mitmeid uusi laadijaid, mis kuuluvad Eesti Energiale, siis peale ELMO laadijate taaskordset müüki jätkab Eesti Energia laadimisteenuse turul omaenda laadijatega kasutades süsteemi haldamiseks sedasama Driivz-nimelist platvormi. Sellest tulenevalt ei ole keeruline mõista, et toodud muudatusettepaneku eesmärgiks on üksnes soov ELMO laadimisvõrgu hinda piisavalt kõrgele upitada, et teistel turuosalistel kaoks soov hankes osalemiseks.

Olgu selguse huvides märgitud, et tänasel laadimisteenuse turul on mitmeid teenusepakkujaid, kes kasutavad teisi turul pakutavaid haldusplatvorme, mistõttu täiendava platvormi või mistahes muude alasüsteemide ning võimalik et ka kaubamärgi Enefit Volt ostmine oleks sellisele pakkujale kasutu ja topeltkuluga ning täidaks seega vaid eesmärki hoida teised pakkujad hankest eemal.

Kokkusattumus või mitte, kuid üllatuslikult on laadimistaristu mõiste lisamise ettepaneku teinud ka Eesti Elektritööstuse Liit. Suurim üllatus peitub aga antud ettepaneku põhjenduses, mis on sõna-sõnalt ühesugune Eesti Energia toodud põhjendusega. Antud juhuslikkuse põhjus saab peitud üksnes tõigas, et Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse esimeheks on Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Erinevalt Elektrilevist ja Eesti Energiast soovivad Eleport, Luku-Expert, Alexela, Eesti Õliühing, Eesti Taastuvenergia Koda kui ka konkurentsiamet, et konkurentsi suurendamise eesmärgil tuleb ELMO laadimisvõrk tükeldada ning vältida tuleb olukorda, kus avaliku enampakkumise käigus või juba sellele eelneval perioodil vahetab Eesti laiahaardelisem elektrisõidukite laadimistaristu omanikku kontsernisiseselt, kuigi turul on teisi piisavalt motiveerituid eraettevõtteid. Muutmisel olev elektrituru seadus peab looma ja tagama piisava õigusselguse, et elektrisõidukite laadimistaristu omaniku vahetus oleks nii sisuliselt kui ka näiliselt avalik ja aus, sh arvestades elektrienergia siseturu direktiivi eesmärki luua efektiivne ja läbipaistev energiaturg.

Eesti uhkuseks peetud ja maailma esimene üleriigiline kiirlaadimisvõrgustik on sasipuntras ning ettevalmistamisel on teistkordne laadijate müük. Planeerimisel olevast uuest võõrandamisest tuleb hoiduda aga seni kuni lahendatud saab ELMO laadijatega seotud juurprobleem. Nimelt tuleb leida õiglane lahendus kõigi nende suhtes, kelle territooriumil need laadijad täna asuvad. ELMO laadimisvõrgu loomine oli riigi projekt ja riigi asi, mistõttu juurprobleemi lahendamine peab olema samuti riigi asi, mida ei tohi koos laadijatega uue omaniku kaela veeretada. Seda toetab ka fakt, et IKÕ-d loovutati riigile ajal, mil Euroopas puudus elektrimobiilsusega seotud transpordipoliitika. Vastav poliitika tekkis esmalt alles 2014. aasta sügisel alternatiivkütuste taristu direktiivi vastuvõtmisega. Oluline tõuge üleminekuks elektriautodele on loodud aga alles 2019. aasta aprillis vastuvõetud EL-i määrusega 2019/631, mis oma karmistuvate CO2 heitenormidega sunnivad autotööstust hiiglaslike trahvide vältimiseks tooma turule elektriautosid.

Arvestades täielikult muutunud EL-i transpordi- ja kliimapoliitikat, oleks riigipoolseks üdini ausaks ja õiglaseks lahendus pakkuda tasuta saadud IKÕ-d tagasi kõikidele tänastele ELMO laadijate territooriumide omanikele. Selle lahenduse eeltingimuseks oleks tänase ELMO laadija asemele uue kaasaegse kiirlaadija paigaldamine, mis võimaldaks laadida nii Jaapani kui ka Euroopa elektriautosid. Vaid selliselt saaks Eestis luua uue kaasaegse ning ausa ja konkurentsi mittemoonutava elektriautode laadimisturu.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: