Tulenevalt järgmisel aastal rakenduvast Euroopa Liidu direktiivist ei tohi jaotusvõrguettevõtted, nagu Elektrilevi, elektriautode laadijaid omada, arendada, hallata ega käitada. See sunnib neid kogu elektriautode laadimisvõrku maha müüma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) peab enne direktiivi kehtima hakkamist koostama seaduseelnõu, mis on praegu kooskõlastusringil ning ettevõtted ja asutused saavad ministeeriumile ettepanekuid teha.

MKM-i teatel on praegu näiteks Elektrilevi, Eesti Energia, Eesti elektritööstuse liit ja rahandusministeerium teinud ettepaneku võtta kasutusele laadimispunkti mõiste asemel kasutusele laadimistaristu mõiste. Alexela juhatuse liige Alan Vaht ütles, et selline ettepanek tähendaks, et hankesse liidetaks ka erinevad alasüsteemid.

"Jutt on Driivz nimelisest platvormist, mida Eesti Energia niikuinii kasutab oma enda bilansis olevate uute laadijate haldamiseks, seega tundub natuke kummaline, miks on vaja laadimistaristu mõistet ja neid alasüsteeme sinna Elmo hulka liita," rääkis Vaht.

"Teised turuosalised näevad siin ainult ühte püüdlust ja katset ning see on soov ajada Elmo laadimisvõrgu hind võimalikult üles kuni sinnani, et teistel turuosalistel kaoks igasugune soov ja motivatsioon Elmo laadijaid endale osta," märkis Vaht.

MKM-i energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga sõnul saab ta murest aru, kuid tema hinnangul on laadimispunktist laiema mõiste seadusesse toomine põhjendatud.

"Mõte seisneb selles, et kui me kirjutame ainult laadimispunkt, siis võib tekkida ebaselgus, et kas liitumispunkt jääb võrguettevõttele või peaks ka selle võõrandmisel kaasa andma," ütles Uiga.

"Tähtis on, et kogu laadimispunkt saaks üle minna uuele omanikule. Kui see läheb ainult sellise jupina, mis ei tööta, siis see ei ole ka see, mida me soovime. Kui siin on mingisuguseid kaasnevaid soovimatuid mõjusid, siis selle jaoks meil avalikud konsultatsioonid ongi," rääkis Uiga.

Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ütles, et Elektrilevi lähtub oma ettepanekutes sellest, et laadimistaristu oleks ka edaspidi üleriiklik ning ei keskenduks vaid linnadele.

"Selles laadimisvõrgus on võib-olla kohti, kus on ainult üks laadimine aastas, aga see on vähemalt olemas ja see taristu on üks tervik. Võib-olla lihtsalt neid asjaolusid peaks ministeerium arvestama, et kuidas seda Eesti lähenemist ja arengut laadimistaristu osas kujundada," rääkis Tiisvend.

Tiisvendi ütles, et aastatel 2011–2013, kui Eesti riik taristu väljaehitamisel lõi, oldi Euroopas pioneerid. "Üleriiklikult katvaid laadimisvõrke väga ei olnud kellelgi ette näidata," nentis ta.

Konkurentsiamet soovitab tükeldada

Konkurentsiamet soovitab omalt poolt Elektrilevil laadimisvõrk osadena mitmele ettevõttele maha müüa, sest soovijaid oleks mitu.

"Direktiiv täpselt ei sätesta, kuidas need sätted peaks üle võtma, aga me tegime veebruaris MKM-ile ettepaneku, kus me näeme, et laadimistaristu võiks teha osadeks ja mitte maha müüa tervikuna. Me näeme, et see tagaks parema konkurentsiolukorra turul ja väldiks monopoli teket," ütles konkurentsiameti regulatsiooniteenistuse juhataja Marilin Tilkson.

Jaanus Tiisvend ütles, et enne kui seadus vastu võetakse, ei mõelda veel, kellele konkreetselt võrk müüakse, kuid ta ei välistanud ka võrgu ainult Eesti Energiale müümist.

Jaanus Uiga sõnul kaasneb Elmo laadimisvõrguga ka isiklik kasutusõigus, mille ostja saab lisaks. See tähendab, et kui näiteks Eesti Energia osatb kogu laadimisvõrgu ära, siis nad saaksid laadimispunktidega opereerida tanklaketi parklas.

Alan Vahti sõnul peitubki selles võrgu tegelik väärtus, sest laadijatel enda väärtus on väike ning seal saab laadida vaid Jaapani elektriautosid, kuid nüüd on turg kirjum.

Vaht ütles, et aastal 2011 andsid territooriumite omanikud isikliku kasutusõigus tähtajatult riigile, sest see võimaldas Eestisse luua maailmas esimese üleriigilise laadimisvõrgustiku.

"Nüüd on loodud selline anomaalne olukord, kus järsku on isiklikule kasutusõigusele on tekkinud väärtus," ütles Vaht.

"Kui see isiklik kasutusõigus riigile ära anti, siis puudus igasugune elektrimobiilsuse poliitika transpordipoliitikas. Täna on see tekkinud ja turg on kardinaalselt muutunud ning olukord, kus riik on saanud midagi täiesti tasuta ja müüb seda maha konkurendile, siis on siin tegemist ebaõiglase olukorraga," märkis Vaht.