Raport: suur osa Tallinna linnamuuseumi juhi tagandamise põhjendusi olid otsitud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna linnamuuseum.
Tallinna linnamuuseum. Autor/allikas: Tallinna linnamuuseum

Aasta alguses Tallinna linnamuuseumi direktori Triin Siineri vallandamisel puhkenud skandaali järel linna sisekontrolli koostatud aruandest selgus, et suur osa Siinerile esitatud etteheidetest olid otsitud.

"See kummutab mitu Siinerile tehtud etteheidet, ent samal ajal annab tagantjärele õigustuse Siineri vallandamiseks, kuid ka (Tallinna kultuuriameti juhi Aini) Härmi tegevuse kritiseerimiseks," kirjutab Eesti Päevaleht (EPL). Härmi ja Siineri vastuolusid peeti üheks peamiseks põhjuseks, miks linnavalitsus Siineri vallandada otsustas. Leht toob ühekaupa välja kuus peamist Siinerile esitatud etteheidet ja edastab aruandes nende kohta toodud kokkuvõtte.

Esimene väite kohta, justkui oleks Kalamaja muuseum avatud ülemuste nõusolekuta, märgitakse aruandes, et selleks piisas kultuuriameti heakskiidust, mis oli linnamuuseumi juhil ka olemas.

Teise väite kohta nagu oleks Siiner tegelenud tööökiusamisega, jäi sisekontroll oma aruandes ebalevaks, märkis EPL, lisades, et dokumendis viidatakse muuseumi direktori ja linnaameti juhi suhtlusprobeelmidele.

Kolmanda väite - et neljal töötajal olevat olnud väiksem palk, kui oli kultuuriameti juhataja käskkirjaga määratud - kohta tuuakse aruandes välja, et muuseum tunnistas oma viga, kuid samas heidab sisekontroll siin taas kivi ka kultuuriameti kapsaaeda, sest nemad oleksid pidanud avastama muuseumi eksimuse töötasu määrade kinnitamises.

Neljas etteheide, et linnamuuseumil puudus dokumendiregister kohta tõdeb EPL, et linnamuuseum polnud kaugeltki ainus linnaasutus, mil selline dokumendiregister puudus.

Viienda vallandamispõhjusena ja justkui põhilise argumendina Siinerile ette heidetud hankereeglite rikkumise kohta öeldakse aruandes, et esimese kontrolliga tuvastas sisekontroll hangetes ja ostulepingutes mõned väiksemad ebatäpsused ja vead ning samas suunas sisekontroll kriitika teraviku kultuuriametile, kuna see ei olnud võimaldanud muuseumile hankespetsialisti palkamist.

Kuuendaks toob EPL esile sisekontrolli hinnangu, et kultuuriameti etteheited Siinerile dominiiklaste kloostri arengukontseptsiooni töösse rakendamata jätmise, Jaani seegi linnarahvale avamata jätmise ja Raekoja plats 12 hoone linnakodaniku elamu külastuskeskuseks kujundamata jätmise kohta ei ole asjakohased, kuna projektid ei osutunud edukaks mitte Siineri tööst tulenevalt, vaid muudel põhjustel.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: