"Mulle kui ajaloolasele meenutas see Madisepäeva lahingut ja seda, kuidas Lembitu pea maha raiuti ja viidi Riiga ja pärast viidi Riiast veel Ida-Preisimaale Marburgi. Kuidagi selline tunne, et see on see maharaiutud pea, mis viidi Moskvasse. Vabandust, väga jõhker võrdlus võib-olla. Aga minu arvates see ei ole õnnestunud lahendus," kommenteeris Helme.

Küsimusele, kas Pätsi monument peaks Tallinna kesklinnas olema, vastas Helme, et piisaks, kui kusagil seina peal oleks tema bareljeef.

"Aga mis puutub Konstantin Pätsi tervikuna, siis ma ei jaga nüüd päriselt Magnus Ilmjärve lähenemist ja katset tõestada, et ta oli Moskva agent, aga ma kindlasti ei kiida heaks seda, et ta kõikidele paberitele alla kirjutas. Ehkki ma mõistan, et ta oma kalkulatsioonides tegi parima. Aga ma arvan, et ta oleks pidanud olema parem malemängija ja nägema, et nende käikude tulemusena ei päästa ta mitte midagi, aga annab juriidiliselt ja propagandistlikult võimaluse hiljem öelda, et noh, kes tegi, ise tegi," ütles Helme veel.

Esmaspäeval selgusid Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkursi võitjad, auhinna vääriliseks tunnistas žürii tööd märksõnadega "Esimese Wabariigi nägu", "Nurgakivi", "Piir", "Puhkav president" ja "Pätsi Plats". Rahvusooper Estonia taha Uuele Turule püstitatakse töö "Riigipea", mille autorid on Toivo Tammik ja Vergo Vernik.

Konstantin Pätsi mälestusmärgi ideekonkurss toimus 2019. aasta detsembrist kuni 2020. aasta aprillini. Võistlusele esitati 24 ideekavandit, millest žürii hindamisele kvalifitseerus 23. Žüriisse kuulusid Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste, arhitektid Ott Kadarik ja Peeter Pere, skulptor Elo Liiv, kirjanik Jaak Jõerüüt, kunstiteadlane Krista Kodres, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht Ignar Fjuk, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juht Ain Valdmann ja kirjandusteadlane Maarja Vaino.