Geograaf: Lõuna-Eesti tööstusalade võimalused on vähe kasutatud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Lõuna-Eesti vajab läbimõeldud tööstusarendust, sest sealsete tööstusalade võimalused on vähe kasutatud, leiavad Tartu ülikooli õppejõud Garri Raagmaa ja geograafiatudengid.

Valgas plaanitakse tööstusaladele uusi investoreid otsida koostöös naabritega Lätist. Eriti perspektiivseks peetakse metallivaldkonda, sest seal lisab iga uus töökoht piirkonnas juurde veel mitu.

Inimgeograaf Garri Raagmaa sõnul on praegu trend, kus Eesti tööstus ja eksportijad nihkuvad juba kümmekond aastat Harjumaalt ja ka Tartust Lõuna-Eestisse. Riiklikud ja ka kohaliku omavalitsuse eelistused on aga olnud suunata arenguraha kultuuriprojektidesse ja kergliiklusteedesse, mitte niivõrd uute töökohtade loomisse. Aga just nende nappus on põhjus, miks noored peavad piirkonnast lahkuma.

Tartu ülikooli tudengid uurisid olukorda Valga kolmel tööstusalal.

"Et oleks kontakt ja saaks läbi rääkida, mis plaanid on. Et ettevõtjail oleks tunne, et vallavalitsus on neile kas või moraalselt toeks," ütles geograafiatudeng Joonatan Kama.

Tööstusalad küll on, aga keegi ei mäleta, millal sinna viimati uusi ettevõtteid lisandus. Olukorda ei päästa ainult elektrivarustus, veevärk ja korralikud teed, ehkki ka neid alati pole.

"Taristut siin ei ole. Sellest oleme rääkinud pikalt, et võib-olla saaks siis meile kanalisatsioon, vesi, tänavavalgus, aga siiamaani pole, kahjuks. Laatsi tööstusala teele küll pandi uus asfaltkate, nii et mingi edasiminek on," rääkis AS Otolux omanik Tõnis Balodis.

Leedu ja mitme teise riigi kogemus veenab, et kui metalli- ja masinatööstuses luua üks uus töökoht, tekib seejärel teistes sektoreis vähemalt neli töökohta veel juurde. Valga puhul on metallisektori arengut toetamas ka raudtee olemasolu.

"Praegu on väga õige aeg tööstust arendada, sest riigiabireeglid on läinud väga palju lihtsamaks. Samuti on mitmed jooksvad protsessid - näiteks Hiinast pole enam turvaline teatud asju tellida ja nüüd, kui kuhugi Euroopasse see tööstus tagasi tuua või mingid väärtusahela jupid, siis Saksamaa või Põhjamaadega võrreldes me oleme ikkagi kaks-kolm korda odavamad," selgitas Raagmaa.

Innovatsiooni ja tootearendusega peab ka Eestis ettevõtjaid toetama avalik sektor. Tootjate sõnul pole see aga nende jaoks muud, kui aastaid räägitud jutt. Ise vaatad, kuidas saad.

"Valga vallal endal polegi maad pakkuda - see ongi murekoht. Tööstusalad ongi eraettevõtjate käes. Meie eesmärk on viia kokku maaomanikud ja ettevõtjad, kes siia soovivad tulla," ütles Valga asevallavanem Mati Kikkas.

Oleneb, kui suurelt mõelda. Baltimaade ettevõtlusfoorumeil Riias pole seni Eesti ja Läti piiril olevaist tööstusaladest olnud midagi kuulda. Ja kõike ju ei taheta ka, näiteks suurkanalat, mille ukrainlased soovisid mõne aja eest Lätti Eesti piiri lähedale ehitada.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: