Karula rahvuspargi keskusesse kogunesid inimesed, kes tundsid huvi Karula ümbruses ja kogu Lõuna-Eestis olevate väikeste veerikaste niitude käekäigu üle. Peale niitude ajaloolise kujunemislooga tutvumist mindigi loodusesse hetkeolukorraga tutvuma.

"Märjad niidud, nii nagu teisedki Eesti niidukooslused, vajavad pidevat inimese hoolt, niitmist või karjatamist. Ja siin minu selja taga on hästi näha, mis juhtub siis, kui pikalt ei hooldata, siis nad kasvavad kinni võsaga. Antud juhul angervaks hakkab domineerima, mis muidu sellel niidul oleks oluliselt vähem arvukas. Meil on Eesti maastikesse kõike vaja," selgitas Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Avelinna Helm.

Keskonnaameti esindaja sõnul otsitakse võimalusi, kuidas põllumeeste tööd niitude hooldamisel kompenseerida.

"Toetussummad, mis nende hooldamiste ees makstakse, ei kata kõiki kulusid. Aga praegu käib väljatöötamine järgmise rahastusperioodi jaoks. Seal on palju arutatud, kuidas neid väikseid alasid ka rohkem pildile saada. Käsitsi niitmine on minu arvates üks kõige paremaid meetodeid. Kui see saaks järgmisel rahastusperioodil toetust, siis me väga loodame, et inimesed tuleksid ja taotleksid seda ning toimetaksid neil aladel rohkem," leiab keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk.

Infopäeva lõpus toimus arutelu, kus leiti, et Kagu-Eesti märgade niitude olukorrale tuleb tohkem tähelepanu pöörata.

"Ma loodan, et inimesed, kes on pealinnast siia tulnud, viivad selle sõnumi sinna pealinna kaasa. Ja meie siin...mis siin ikka, järgmisel nädalal niidame, mida jaksame. Siin läheb elu ikka edasi," kommenteeris Hallimäe talu peremees Mats Meriste.