Terviseamet: Läti ja Leedu reise ära jätma ei pea
Terviseameti peadirektori kohusetäitja Mari-Anne Härma sõnul vahetab amet naaberriikide kolleegidega infot uute koroonaviiruse nakatumiste kohta. Ameti juhi hinnangul tuleks kindlasti vältida reisimist kõrge riskiga piirkondadesse ning parem on püsida kodumaal, kuid Läti ja Leedu loodusreise ära jätma ei pea.
Lätis kasvas möödunud nädalal koroonaviiruse juhtumite arv ja riik taaskehtestas kellaajalised piirangud toitlustusasutustele. Kas sellised piirangud nagu Lätis on praegusel hetkel abiks?
Eks Lätis hinnatakse seda olukorda, mis nemad seal peavad parasjagu potentsiaalseks ohuks. Kas ta on abiks Eestis? Kindlasti meelelahutusasutused mingil määral on riskikohad. Õhtune pidutsemine suurendab riskikäitumist, selle koha pealt võib ta olla abiks. Kuna praegu nakatumisnäitajad on nii madalad, kui efektiivne see on, seda ma ei oska öelda.
Kas selline mõnetunnine piirang annab midagi juurde või on see pigem sümboolne piirang, mis hoiab inimesi välja minemast?
Ma kujutan ette, et iga selline meede, mis inimest paneb mõtlema, et see võib olla mingi oht, kindlasti võiks tast mingisugust abi olla. On raske hinnata, kuidas seda abi mõõta või mis on see reaalne kasu, mis nad sellega saavutavad.
Kui palju ja kuidas üldse meie naaberriikide strateegiad praegu Eestist erinevad?
Terviseameti poolt epidemioloogilised meetmed, mida meie kasutame, on kontaktide jälgimine, võimekus kontakte jälgida, neid nõustada, loomulikult testimise võimekus. Need on meil naaberriikides üsna sarnased. Naaberriikidega oleme me üsna tihedalt telefonivestlustes samamoodi, et kui neil on mingid kolded tekkinud, siis me vahetame seda informatsiooni. Pigem me tegeleme nende epidemioloogiliste meetmetega. Aga mis puudutab piire ja rahvusvahelisi piiranguid, see on valitsuse küsimus.
Lätis oli juhtum, kus üks sõprade grupp nakatus ja nakatas teisi veel edasi. Käis läbi ka, et Tallinki laeval levis viirus vahepeal. Eeldan, et siin puutusite ka Soome ametitega kokku. Kuidas koostöö seal välja nägi?
See näeb niimoodi välja, et kui Soome laeval tuvastati haigestunu, haigestunu kontaktid tuvastati Soome poolt ja nad saadavad meile varajase teavitamise süsteemi kaudu teate, et sellel laeval sellest kellaajast viibis üks nakatunu, tõenäoliselt on seal ka peal Eesti inimesi. Teavitage oma inimesi, et nad saaksid oma tervist jälgida. Samamoodi, et kui Lätis on pidu ja seal tuvastatakse mõni haigestunu ja haigestunu teab, et peol viibis ka eestlasi, siis samamoodi võetakse nendega ühendust ja teavitatakse, et viibisite peol koos haigestunuga, jälgige oma tervist. Selline koostöö käib jah. Ja kui peoseltskond loetakse koldeks, samamoodi Lätis, samamoodi Soomes, tegeletakse nendega individuaalsel tasandil.
Puhkusereisid on praegu ära jäänud, selle asemel minnakse Balti riikidesse ringi sõitma. Kas teie hinnangul on see mõistlik või pigem soovitaksite inimestel kodus püsida ja mitte välismaale minna, on see ohutu?
Kui nüüd reisida, siis ma kindlasti soovitan pigem reisida Eestimaal ja kui nüüd Eestist natuke kaugemale, siis pigem reisida Lätis ja Leedus kui minna kuhugi kõrgema haigestumusega riikidesse, kuhu võib praegu odavaid pileteid olla. Eriti võib seda tulla, et Rootsi on head odavad piletid, aga siis peab inimene arvestama sellega, et kui ta Rootsist tagasi tuleb, siis ta peab jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Sellel ajal ei maksta inimesele töövõimetusraha, inimene peab olema valmis selleks, et oma kulu ja kirjadega jääb isolatsiooni. See võib olla paljudele inimestele üle jõu käiv, selles mõttes tasuks kindlasti planeerida, kuhu hetkel reisida.
Aga haigestumise mõttes ma ikkagi kutsuks inimesi ettevaatlikkusele üles. Paraku nii on, et kui reisida kõrge haigestumusega riikidesse, siis see nakatumise tõenäosus seal on palju suurem kui siin praegu.
Ütleme, et Baltikumis liikudes võib end pigem ohutuna tunda?
Ohutuna selles mõttes, et saab oma reisi natuke rohkem nautida võib-olla. Kindlasti peab ettevaatlik olema ja nõudeid meeles pidama, ikkagi hea kätehügieen ja rahvarohkeid kohti pigem vältida. Teatud ettevaatusabinõudega loodusreisid on täiesti teretulnud.
Kas piirangute alla sattunud riikidest naasnud inimesed on pigem ikkagi ilusti isolatsioonis püsinud või on sellega ka probleeme olnud?
Minuni ei ole probleeme jõudnud praegu. Usun, et inimesed püsivad isolatsioonis ja hoolitsevad enda ja oma lähedaste tervise eest ja neid nõuandeid võtavad tõsiselt.
Kui Soomes, Lätis või Leedus tekiks mõni suurim kolle, siis mis hetkest oleks Eestis tarvis hakata uusi piiranguid seadma? Kas terviseamet oma soovitustes lähtub ka sellest arvestusest, soovitate valitsusele, et näiteks Lätis on suurem kolle ja sinna reisimise tuleks peatada?
Kindlasti selline infovahetus kogu aeg käib. Kui meil tekib ikkagi mingi kahtlus või mure, siis on meie kohus sellest teada anda. Me teeme seda loomulikult mitte otse valitsusele, aga siin on kokkulepped, kuidas info peab liikuma ja nende kohaselt me oleme suhtluses nende riikide suhtes, mille suhtes peab olema tähelepanelik.
Kui selgub, et nakatumiste arv tõuseb ja oleks vaja seada piiranguid, kustkohast me siis alustaksime? Praegu suurendasime kogunemiste piirarvu, kas see on see, mis siis esimesena väheneb?
Eks hea loogika ongi võtta, et need piirangud, mis said kõige viimasena lõdvendatud, need lähevad kõige esimesena jälle kinni. See tõesti oleneb sellest piirkonnast ja olukorrast, siin rusikareeglit ei ole, aga tuleb jälgida, millega on tegu ja kui tõesti piiranguteni peaks minema, siis pigem ikkagi alguses nendest suurtest üritustest hakatakse piirarvu vaatama üle kuni siis tõsisemate piiranguteni.
Missuguseid isikuakaitsevahendeid te praegusel hetkel tarvitada soovitaksite?
Tervishoiutöötajatel on omal kohal tervishoiutöötajate isikukaitsevahendid. Tavainimesel praegu tänaval liikudes ega ma ei soovitagi midagi kasutada. Meil on haigestumine ilus ja eks need maskid takistavad ka hingamist. Praegu ei soovita. Käed puhtad, et oleks olemas taskurätik kui peaks tulema aevastushoog peale. Ja desovahend on ka olemas praegu igal pool. Hoida käed puhtana, jälgida üldiseid nakkuse ennetamise põhimõtteid.
Võib öelda, et maskide kandmine ei ole praegusel ajal praktiline?
Maski kandmine on raske, ta on ebamugav. Kindlasti on maskidel oma koht ja oma eesmärk, aga niisama tänaval praegu… ta on ebamugav ja pigem ei soovita inimestel praegu maske kanda.
Kui tõenäoline on Eestis lähiajal suurema teise laine tulek? Kas me võime oodata sügisest selle kõige tagasi tulekut, kuidas praegu olukord paistab?
Praegu lähiajal ei ütleks, et meil teine laine kohe-kohe ukse ees on. Eks see oleneb, palju meil välisriikidest hakkab nakatunuid sisse tulema. See kõik taandub inimeste käitumisele. Kui me kaotame valvsuse ja nendest nakkusennetuspõhimõtetest kinni ei pea, tekib palju reisisoovijaid ja tuleb välismaalt nakatunuid sisse, inimesed ei pöördu arsti juurde ja tekivad suuremad kohalikud kolded.
Eks see taandub inimeste käitumisele, aga praegu kuna meil Euroopas on olukord suhteliselt ilus, siis lähiajal veel ei ennusta teist lainet. Selleks peab aga sügisel kindlasti valmis olema, kui teised hooajalised viirused hakkavad levima, siis on suurem oht, et koroonaviirus tuleb jälle suurema lainena tagasi.
Toimetaja: Barbara Oja