Muutused kalastusreeglites: kiirtrahv, kaamerad ja kala suuruse ülempiir ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kalamehed Nasval.
Kalamehed Nasval. Autor/allikas: Margus Muld/ERR

Kui praegu pääseb kalapüügireeglite kergema rikkumise korral hoiatusega, siis tulevikus võib rikkujat oodata kiire mõjutustrahv. Lisaks karistuste ülevaatamisele kaalub keskkonnaministeerium võimalusi tõhustada veekogude ääres videovalvet ja seada püütud kala suurusele ülempiiri.

Kalamees, kes tahab lihtsa õnge ja ussiga järve äärde minna, võib seda teha ilma, et keegi tema hobisse sekkuks. Samas, spinningu või sikuti kasutamiseks tuleb soetada harrastuspüügiõigus. See pole kallis: ööpäeva jagu õngitsemisrõõmu saab ühe euro eest.

Keskkonnaministeeriumis koostatud seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses tõdetakse, et kontrollitud harrastuspüüdjatest umbes iga kuues polnud tasu maksnud. Ehkki seaduse järgi võiks neile selle eest ka trahvi teha, pääsevad nad tihtilugu hoiatusega.

"Tavaprotseduur näeb ette, et sa algatad väärteomenetluse, kutsud inimese keskkonnainspektsiooni, võtad ütlused ja teed suure protsessi läbi," selgitas keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus.

Aga kui inimene enne vahelejäämist isegi ühtegi kala ei püüdnud, ütleb puhas tulu-kulu arvestus, et mõistlikum on lihtsalt näppu viibutada. Nüüd sooviks ministeerium inspektsioonile ühe tööriista juurde anda.

"Teeks sellise lihtsama rikkumise puhul sarnase menetluse, nagu näiteks politsei teeb turvavöö kasutamata jätmise eest kiirmenetluse. See on kõigile osapooltele vähemkoormav ja karistus on selle võrra väiksem," rääkis Tuus.

Ministeeriumi ettepaneku järgi oleks mõjutustrahv fikseeritult 80 eurot. Soovi korral saaks inimene sellest keelduda ja paluda põhjalikumat väärteomenetlust. Karistuste ülevaatamise kõrval püüab ministeerium lihtsamaks muuta ka järelevalvet.

Tuus selgitas, et praegugi kasutab keskkonnainspektsioon rajakaameraid ja droone, et jälgida, ega röövpüüdjad valel ajal kohas vee äärde kipu.

"Aga nüüd on küsimus selles, et see on vaja ära seadustada, et neid ülesvõtteid oleks võimalik kasutada asitõendina. Meil on selline plaan, et saaks kasutada rajakaameraid ja ka tegelikult vormikaamerat."

Lisaks plaanitakse kohustuslikku videovalvesüsteemi suurematele kalalaevadele. Tuus ütles, et see nõue pole Eestis välja mõeldud, vaid tuleb varem või hiljem niikuinii Euroopa Liidu poolt.

"Näiteks tursapüügil Läänemere lõunaosas soovitatakse alamõõdulisi kalu tagasi loopida, aga tegelikult surevad nad ära. Selle tõttu on selline tegevus keelatud. Nüüd on küsimus, kuidas seda kontrollida. Kui laev läheb sadamast välja, ega siis ei saa olla kõrval tal järelevalvelaeva. Siis üks võimalus selleks on pardakaamerate paigaldamine."

Eestiski on paljude kalaliikide puhul piir, millest väiksemat püüda ei tohi. Nüüd plaanib ministeerium luua võimaluse ka ülempiiri seadmiseks. Herki Tuus selgitas, et tõenäoliselt puudutaks see muudatus rohkem harrastuspüüdjaid.

"Ülemmõõdu puhul on loogika selles, et teatud liikide puhul on väga suurte isendite mõju järelkasvule väga suur. Näiteks võtame haugi. Kui see on kümnekilone emakala, siis tema sigimisedukus on kordades suurem, kui kümnel kilosel kalal."

Tuus lisas, et ühegi liigi puhul pole praegu plaanis üleriigilist piirangut. Pigem oleks ülemmõõdu seadmine võimalus juhuks, kui tarvis on kaitsta mõne konkreetse veekogu kalapopulatsiooni.

"Loomulikult tekib see küsimus, et kuidas ma siis trofeekala saan. Aga alati võib ju ka teha pildi ära ja lasta tagasi. Nii sageli ka käitutakse," nentis Tuus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: