Strateegia 2035: jõuda sündidega tasemeni, et eestlased jääks püsima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti rahvaarv on viimaseil aastail küll kasvanud, kuid eelkõige tingivad selle muutused rändes. Eestis koostatakse esimest, aastani 2035 vaatavat tulevikustrateegiat, mis püüab määratleda, mida eestlaste kestmajäämiseks tuleks ette võtta.

Sündimusega võiks Eesti seada eesmärgi jõuda 15 aasta jooksul tasemeni, mis tagaks Eesti rahva püsimajäämise, leidsid Pere sihtkapitali eestvõttel Pühajärvele kogunenud poliitikud ja teadlased.

Tallinna ülikooli professori, rahvastikuteadlase Allan Puuri sõnul on Eesti pereloomisea ehk 40. eluaastate lõpuks sündivate laste arvult Euroopa parema viiendiku hulgas. "Kusagil 1,8 kuni 1,9 on see laste arv, mis Eestis inimese kohta sünnib. Kui arvestame, et taastetase, mis on vajalik selleks, et rahvaarv ei väheneks, on 2,1, siis oleme kümnendiku võrra sellest maas," ütles Puur.

Rohkem kui kümnendikul 40. aastaisse jõudnuist pole üldse lapsi. Lastetoetuste ehk rahaga võib suurte perede loomist mõjutada, kuid lapsesõbralikumaks peab muutuma kogu ühiskond. Peagi jõuab valitsusse ja riigikokku Eesti tulevikustrateegia aastani 2035.

Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) märkis, et sünnitusikka on Eestis jõudnud põlvkonnad, keda on kolmandiku võrra vähem – 1990ndail sündinud naiste põlvkonnad. "Selle võrra sünnib meil nüüd järgmise kümne aasta jooksul vähem lapsi. Aga meil on ka positiivseid uudiseid. Uuringud jälle ütlevad vastupidist, et pooled Eesti pered soovivad kolme või enamat last. Aga ideaalini ei jõuta," rääkis Solman.

Euroopa Liidu kodanike, sealhulgas eestlaste tulijate ja lahkujate saldo on tasakaalus, kuid palju jääb Eestisse mujalt pärit inimesi.

Ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) märkis, et juurdetulijad moodustuvad kahest geograafilisest regioonist – üks on slaavi kultuuri taustaga regioon – Venemaa, Valgevene ja Ukraina – sealt saabunud moodustavad poole 5000 inimesest, kes jäid siia. "Ja teist poolt ei saa geograafiliselt väga selgelt määratleda, aga võib öelda, et Kolmanda Maailma riikidest. Ja ega see 5000 pluss aastas ühele väikerahvale vähe pole. See tähendab peaaegu samas mahus immigratsiooni Eestisse, kui oli meil Nõukogude aja viimaseil aastail," lausus Valge.

Et eestlased rohkem Eestisse tagasi pöörduks, tuleks siin maksta veel kõrgemat palka. Samas Lätiga võrreldes näeme, et tänu Soome lähedusele on eestlastel kodumaaga tihedam side kui kaugele Iirimaale või Suurbritanniasse tööle läinud lätlastel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: