Lauri Tõnspoeg: me toetame põllumeest, et ta meid mürgitaks
Meilt saab mürgitamiseks erilubasid. Aga kuna neid on vähe, siis on nad kallid. Umbes sellise mõtteni jõudsin lugedes uudist, et Euroopa Komisjon keelas ära putukamürgid ja nüüd saab põllumajandus Eestis kohe otsa, sest ilma mürgita ei kasva kohe mitte midagi, kirjutab Lauri Tõnspoeg.
Uudises "EL-i otsus võtab põllumeestelt suurema osa seni kasutatud putukamürkidest" seisis: "Eva Lind kinnitas, et põllumajandusamet ettevõtjaid hätta ei jäta ja suure tõenäosusega eriload antakse. Küll aga märkis Lind, et iga luba, mille Eesti väljastab, hindab Euroopa Komisjon väga hoolega."
Üle hulga aja on Euroopast üks mõistlik otsus tulnud, et inimestele ohtlikud putukamürgid ära keelata ja esimese asjana ei hakata mõtlema mitte selle peale, et kuidas nüüd teistmoodi kasvatada teatud vilju, vaid selle peale, kuidas reegleid petta.
Sealt muidugi järgneb poliitiku peas mõtteahel, et aga anname piiratud koguses erilubasid, siis need kes seda tahavad, teevad parteikassasse vajaliku ülekande ja las siis mürgitavad pealegi. Tekita defitsiit, siis on võimalik eskimole lund ka müüa.
Põllumajandustoetused on olnud juba ligi sada aastat ja kui algul hakati neid maksma selle eest, et ületootmist ei oleks, et toodangu hind turul oleks kasumlik, siis selle sajandiga on need arenenud mingisuguseks arusaamatuks vähkkasvajalikuks monstrumiks, mis dikteerivad kogu põllumajandamise viisi.
Enamus meist ei ole süvenenud näiteks asja negatiivsesse poolde, sellesse, et toetused soosivad intensiivpõllumajandust, nad soosivad suuri põllumajandusettevõtteid ning seeläbi soosivad nad ka rohkemat mürgitamist. Need toetused tulevad ju ülejäänud kodanikelt kogutud maksudest, nende inimeste käest, kes on nende põllusaaduste tarbijad.
Nii kummaline kui see ka pole, siis me toetame põllumeest, et ta mürgitaks meid, meie loodust, meie põhjavett. Mida jõukam põllumees, seda rohkem ta üldiselt kunstväetiseid ja mürke kasutab, sest vaene põllumees ei jaksa neid osta.
Selle uudisega seoses on mul küsimus, et miks ei võiks Eesti olla teenäitaja maheda toidu tootmisel? Selle asemel, et parteid toetanud talunikule mürgitamise lube väljastada?
Kodanikud ametnikud, teie tegevus on amoraalne. Selle pisikese tulu kannab hiljem tervishoiusektor kuludesse kümnetes kordades suuremal määral, see mõjutab meie majandust palju rohkem, kui kõrge tootlikkusega inimesed haigestuvad tõsistesse haigustesse, kui see, et põllumees saab 20 protsenti vähem saaki, kui ta ei mürgita. Selles on ju mürgitamise mõte, et võimalikult palju vilja saada ühe hektari pealt. Ikka kasumis, ikka rahas.
Aga just koroonakriisis peaksime mõtlema, kas meie immuunsüsteem on ikka veel piisavalt tugev, et järgmistele viirustele vastu panna? Kas taimekaitsevahendid nõrgendavad immuunsüsteemi? Jah, paljud teadlased nii väidavad. Raha eest leiab kindlasti ka teistsuguseid teadlaseid, aga terve mõistus kipub siiski esimest varianti uskuma.
Minu ettepanek on selge. Ärme otsi viise seda agooniat pikendada, otsime parem lahendusi, kuidas ilma mürgita saaks põllumees hakkama, need lahendused on olemas. See on kasulik meie rahva tervise, meie looduse ja pikas plaanis ka meie põllumajanduse jaoks, sest päris kindlasti läheb puhas toit nüüd hinda. Toetame neid kes ei mürgita, nii saame ehk hakkama ka kasumlikkuse vahega.
Puhta toidu müüjad ja kaupmehed, märgistage need tooted kaupluses paremini, et me teaks kes kasvatas, kus kasvatas ja kuidas kasvatas. Küll siis ka neid omamaiseid tooteid kallimalt ostetakse. Teeme oma mahe-Eesti brändi ja ostame Ott Tänaku nokatsile selle jaoks pinna. Iga eesti sportlase särgile paneme märgi. Näiteks "Estonian Natural Power." Kogu maailm näeb ja kõik hakkavad meie mahetooteid tahtma ning ühtlasi saab ka sporti edendada.
Toimetaja: Kaupo Meiel