Läinud aastal müüdi Eestis üle 30 tonni putukamürke. Ehkki müüdud toimeainete nimekirjas on 17 erinevat kemikaali, jaotub suurem osa turust kahe aine vahel. Dimetoaadi müüdi 66 protsenti ja tiaklopriidi 21 protsenti kõigist ainetest.

Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen selgitas ERR-ile, et suurem osa putukamürkidest on kontaktsed, aga dimetoaat ja tiaklopriid toimivad nii-öelda süsteemselt.

"Need taimekaitsevahendid imenduvad taime sisse ja on mõnda aega seal. Nii et kui kahjurid tulevad taime sööma, siis sealt nad saavad selle kemikaali mürgidoosi ja hävivad ja ei kahjusta enam meie saaki," selgitas Kreen.

Kreeni sõnul on süsteemsed putukamürgid põllumehele väga olulised. "Kuna kontaktsete preparaatidega on võimalik tõrjuda ainult neid putukaid, kes konkreetselt tollel hetkel on lehe peal ja kellele see mürgiudu, mida me taimekaitsepritsist välja saadame, pihta läheb."

Samas näitavad hiljutised uuringud, et põllumehele nii tarvilikel kemikaalidel on inetu varjupool. Dimetoaat kujutab kõrget terviseriski nii tarbijale kui ka toimeainega kokkupuutuvale töötlejale. Kahju võib see teha veel imetajatele, lindudele ja mesilastele.

Tiaklopriid võib mõjuda kahjulikult paljunemisele ja selle lagunemisel tekkivad ained võivad rikkuda põhjavett.

Niimoodi kirjeldas neid mürke Euroopa Komisjon, kui läinud aastal ainete kasutamise ja turustamise ära keelas. Tänavu võib neid aineid veel kasutada, aga järgmisel aastal enam mitte.

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonna juhataja Eva Lind ütles, et ametnikke Euroopa Komisjoni otsus ei üllatanud. Dimetoaadi ja tiaklopriid ohtudest räägiti juba mõnda aega.

"Kui riske on kuidagi võimalik maandada, näiteks piirata kasutust vaid kasvuhoones, siis tingimata ei ole vaja neid toimeaineid keelustada. Aga nii dimetoaadi kui tiaklopriidi puhul rääkisime kahjulikest mõjudest ennekõike inimtervisele. Ja neid riske maandada võimalik ei ole," rääkis Lind.

Alternatiivseid mürke ei ole

Olav Kreen aga märkis, et Euroopa Komisjon põhjendab oma otsust riskide, mitte konkreetse kahjuga.

"Kusjuures alternatiive ehk süsteemseid putukatõrjepreparaate turul saada ei ole ja väidetavalt neid ka Euroopas registreeritud hetkel ei ole," sõnas Kreen. "See oli meie jaoks ikkagi väga suur šokk ja väga suur oht, et me üleüldse teatud kultuure enam kasvatada normaalselt ei saagi."

Tiaklopriid on eriti oluline rapsikasvatajatele. Kui rapsi õietolmu nooliv hiilamardikas mürgiga kokku puutub, kaob tal isu süüa ja mõne päeva pärast ka liikuda. Siis putukas sureb.

Dimetoaat, mida rapsile pritsida ei tohi, aitab aga teraviljakasvatajaid. Näiteks läinud aastal Eestis jõudsalt levima hakanud Rootsi kärbse vastu ilma süsteemse mürgita väga ei saagi.

"Kui teravili alles on selline 10-20 sentimeetri kõrgune, siis peavõrses hakkab Rootsi kärbse vastne arenema ja sööb ära selle sisu. Ja sisuliselt sellega on võimalik, et hävib üle poole saagist," rääkis Kreen.

Muret alternatiivide puudumise pärast jagab ka põllumajandusamet. Eva Lind ütles, et suuremas hädas ongi teravilja- ja rapsikasvatajad.

Tänaseks keelatud aineid kasutati ka marjade ja köögiviljade kaitsmiseks. Eva Lind kinnitas, et nende tarbeks on uute taimemürkide taotlused juba põllumajandusametisse sisse antud.

"Väga hästi on meil toiminud koostöö aiandusliidu ja maaülikooli teadlastega, kes on teinud väga põhjaliku uurimistöö Põhja- ja Balti riikides turul olevatest toodetest, mida ka Eesti kasvatajatel hädasti tarvis oleks," rääkis Lind.

Eva Lind selgitas, et põllumajandusamet aitab uute toodete turulelubamisega küll igati kaasa, kuid initsiatiiv ja ettepanekud peavad tulema taimekaitsevahendite tootjate ja põllumeeste poolt.

Tiaklopriidil põhinevaid taimekaitsevahendeid toodab Saksamaa hiigelkontsern Bayer AG. Ettevõtte Eesti haru suurkliendide juht Janne Ehte-Tammiste tõdes, et Euroopa Komisjon muutub oma otsustes üha konservatiivsemaks. Tema hinnangul püüdis komisjon terviseriske ennetada, kuid põllumeeste mured jäid sellega tagaplaanile.

"Sõltuvalt tootest võtab taimekaitsevahendite toimeainete väljatöötamine 10-15 aastat," ütles Ehte-Tammiste. "Eks alati taustal midagi katsetatakse ja tehakse, aga sellist valmis lahendust meil küll lähiaastatel pakkuda ei ole põllumeestele. See ongi kõige kurvem selle asja juures."

Kas abi võib olla erakorralistest lubadest?

Kui alternatiivseid võimalusi pole, võib põllumajandusamet anda taimekaitsevahendite kasutamiseks ka erakorralisi, kuni 120 päeva kehtivaid lube.

"Me tõesti loodame, et Eesti, kus põllumajanduse intensiivsus ja taimekaitsevahendite kasutamise intensiivsus on suhteliselt madal, saaks need eriload," rääkis Olav Kreen, kelle sõnul on mürke põllumehe tööriistakasti tarvis. "Aga loomulik on see, et kui on võimalik ilma neid kasutamata hakkama saada, siis me seda ka teeme," lisas Kreen.

Eva Lind kinnitas, et põllumajandusamet ettevõtjaid hätta ei jäta ja suure tõenäosusega eriload antakse. Küll aga märkis Lind, et iga luba, mille Eesti väljastab, hindab Euroopa Komisjon väga hoolega.

"Erilist tähelepanu pööratakse just vahenditele, mis sisaldavad toimeainet, mis on Euroopa Liidus keelustatud. Ja teiseks on suure tähelepanu all järjestikustel aastatel samadele vahenditele antud load," ütles Lind.

Eesti põllumajandusamet on mürkidele erilube andes pigem ettevaatlik olnud. Samas, Euroopa Liidus üldiselt antakse niisuguseid lube kolm korda rohkem kui kümme aastat tagasi. Euroopa Komisjon märkis oma maikuises aruandes, et soovib kontrolli lubade andmise üle parandada.

Ka Eva Lind üles, et Euroopa Komisjon jälgib erilubade andmist üha hoolsamalt.

"Eriluba kindlasti on meile lahendus järgmiseks hooajaks, aga ei saa loota, et me niimoodi aastaid järjest saaksime neid väljastada," rääkis Lind.

Pealegi ei kindlusta põllumeestele antud eriluba, et Euroopas keelatud taimekaitsevahendit päriselt kasutada saab. Janne Ehte-Tammiste selgitas, et Euroopa Komisjoni otsus oli signaaliks ka taimekaitsevahendi tootjatele. See tähendab, et Euroopa turu jaoks Bayer enam tiaklopriidi ei valmista.

"Tootjafirma poole pealt meil maaletoomine lõppes juba selle aasta suvel ja enam juurde Eestisse ei tooda üldse," kinnitas Ehte-Tammiste.

Eva Lind lisas, et taolise probleemi vastu on erilubasid väljastanud põllumajandusamet varemgi põrganud.

"Euroopa Liidus ei ole olnud piisavat kogust taimekaitsevahendit enam, kuna see on ära keelustatud," meenutas Lind.

Janne Ehte-Tammiste ütles, et reeglina on erilubadest kasu neil, kel on tarvilikku taimekaitsevahendit piisavalt lattu kogutud. Olav Kreen aga märkis, et mürkide lattuvarumine on omajagu riskantne.

"See ongi see risk, et me ei saa ette planeerida, sest me ei tea, kas me seda luba saame," selgitas Kreen. "Kui me luba ei saa, siis sellisel juhul peame hakkama neid kemikaale utiliseerima, viima ohtlike jäätmete käitlemise kohta. Ja see kulu tuleb paraku põllumehel kinni maksta."

Kui alternatiiv tekib, siis ilmselt kallim

Seda, et Euroopa Komisjon keelaks nõnda laialt kasutatud ja ilma hea alternatiivita taimekaitsevahendi, Olav Kreen varasemast ei mäleta.

"Minu põllumajandusliku staaži ajal on päris palju seenhaigustetõrje vahendeid ja umbrohutõrje vahendeid registrist välja läinud, kuid neile sisuliselt on olnud küll kallimad, kuid tegelikult mõjusamad alternatiivid olemas," selgitas Kreen.

Kreen usub, et kui ükskord tulevad turule ohutumad alternatiivid dimetoaadi ja tiaklopriidi asendamiseks, siis on ka need kindlasti kallimad.

"Eks paraku kõik need hinnad peavad siis ka meie toodangu hinnas ehk kokkuvõttes toidu hinnas kuidagi kajastuma," märkis ta.

Pikas plaanis liigub taimekaitsevahendite regulatsioon nii meil kui ka Euroopa Liidu tasandil üha uute piirangute suunas. Eva Lind märkis, et põllumehed peavad sellega tahes-tahtmata kohanema.

"Võimalike lahendustena on välja pakutud nii kahjurikindlate kultuuride sordiaretust, ka geneetiliselt muundatud taimede turule toomist," loetles Lind. "Palju räägitakse ka agrotehniliste võtete rakendamisest. Ja ka bioloogiline tõrje on aina enam populaarsust kogumas."

Olav Kreen kinnitas, et Eesti põllumehed on juba praegu Euroopa Liidu ühed tagasihoidlikumad taimekaitsevahendite kasutajad. Samas lisas ta, et ainult looduslikele vahenditele ettevõtjad lootma jääda ei saa.