"Nende riikide üheselt mõistetava destruktiivse käitumise valguses kutsuti neid viima 9. oktoobriks oma saatkondade koosseis vastavusse Valgevene saatkonna suurusega neis riikides," ütles Valgevene välisministeeriumi pressiesindaja Anatoli Glaz.

Leedu saatkond sai korralduse vähendada oma personali 25 inimeselt 14-le ja Poola saakonna koosseis peab vähenema 80-lt inimeselt 18-le, vahendas Leedu ringhääling LRT.lt.

Lisaks kutsus Valgevene oma suursaadikud Varssavis ja Vilniuses koju konsultatsioonidele, märkis Glaz. "Poola ja Leedu suursaadikutel Minskis on soovitatud seda eeskuju järgida," märkis Glaz.

Leedu lükkas nõudmise tagasi

Leedu välisminister Linas Linkevicius teatas, et ei kavatse suursaadikut Minskist tagasi kutsuda, ega ka saatkonna personali vähendada.

Linkaviciuse sõnul suhtub Leedu Valgevene nõudmisesse kahetsuse ja kurbusega. Tema sõnul on kahepoolsed kontaktid nagunii juba miinimumini viidud, kuna Valgevene võimud ei taha Läänega suhelda.

"Selline rünnak Leedu ja Poola diplomaatilisele teenistusele võeti reedel ette. Ootame järgmisi samme. Otsuse saadiku koju konsultatsioonidele kutsumisest teeb Leedu välisministeerium. Meil ei ole sellist kavatsust," ütles Linkevicius, mida vahendas Valgevene uudistekanal TUT.by.

Leedu välisministri sõnul konsulteeritakse edasiste sammude osas Poolaga ning tema teada kavatseb Poola samasugust reaktsiooni.

Samuti olevat ta informeerinud arengutest Euroopa Liidu välisteenistust.

Linkeviciuse hinnangul võib Valgevene oma sammuga soovida lõhestada Euroopa riikide ühisrinnet.

Leedu, Läti ja Eesti kehtestasid esimestena sanktsioonid Valgevene tippametnikele, kes korraldasid 9. augusti presidendivalimiste tulemuste võltsimise ning on vastutavad sellele järgnenud meeleavalduste jõhkra mahasurumise eest. Valgevene teatas sel nädalal, et vastuseks Balti riikide sanktsioonidele kehtestab ta ka iga riigi umbes sajale tippametnikule sissesõidukeelu.

Ööl vastu reedet leppisid ka Euroopa Liidu riigid kokku Valgevene liidritele sanktsioonide kehtestamises.