"Sellest saab võimalus mitte ainult kuulata meie partnerite muresid, iseäranis seoses Venemaaga, vaid ka arutada nendega parimaid võimalikke teid edasiminekuks selliselt, et mitte ainult nende, vaid Euroopa huvid oleksid järgmiste sammude astumisel arvesse võetud," ütles Elysée palee allikas väljaandele Politico.

Ehkki Macroni kolmepäevane ringsõit, mille käigus ta külastab Leedut ja Lätit ning kohtub Leedu presidendi Gitanas Nauseda ning Läti presidendi Egils Levitsi ja peaministri Krisjanis Karinšiga, oli kokku lepitud juba palju varem, kui Valgevene 9. augusti presidendivalimiste järel seal meeleavaldused vallandusid ja 20. augustil Vene opositsiooniliider Aleksei Navalnõi mürgitati, võis eeldada, et Venemaa käitumine laiemalt saab tema kohtumiste peateemaks.

Leedus, kus praegu asub NATO lahingugrupi koosseisus ka Prantsuse kontingent, tekitab Macroni huvi dialoogiks Moskvaga erilist muret, märgib Politico. "Niinimetatud Euroopa uus julgeolekuarhitektuur, mida Prantsusmaa soovib arendada koostöös Venemaaga, on meile tundlik küsimus, kuna siin arutatakse kahepoolselt küsimust, mis puudutab mitmeid riike," ütles Leedu valitsuse esindaja Macroni visiidi eel.

Macroni kantselei ametniku sõnul on Venemaalt lähtuvad ohud Prantsuse presidendi kohtumiste keskmes samuti nagu see oli tema veebruarikuise külaskäigu ajal Poolasse.

Leedu anonüümse valitsusametniku sõnul oodatakse Macronilt Leedu ja Balti riikide murede paremat mõistmist Venemaa küsimuses.

Samuti oodatakse Prantsuse riigipealt otsust, kas ta kohtub Vilniuses asüülis viibiva Valgevene opositsiooniliidri Svjatlana Tsihhanovskajaga. Kohtumine annaks tugeva signaali, eriti arvestades, et Euroopa Liit ei ole siinai suutnud kehtestada Valgevene võimuladviku suhtes sanktsioone, märkis Politico.

Esmaspäeval, pärast Prantsuse valitsuse istungit teatas Macroni kabineti pressiesindaja, et president kohtub Tsihhanovskajaga, kui see selleks soovi avaldab. Tsihhanovskaja on väljendanud kohtumise vastu huvi.

Prantsusmaa on siiski survestanud Valgevene praegust juhtkonda, mida süüdistatakse 26 aastat riiki valitsenud Aleksandr Lukašenko võimu pikendamiseks valimiste võltsimises ja opositsioonivastases vägivallas. Samuti on Macron ise kutsunud Lukašenkot võimult lahkuma.

Macroni visiidi taustal on tema 14. septembri telefonikõne Vene presidendi Vladimir Putiniga, kus tulid jutuks Valgevene, Navalnõi ja muud teemad, kus peetakse oluliseks Venemaa rolli. Ehkki Macron nõudis Putinilt selgust Navalnõi mürgitamise suhtes, ta seda telefonikõne ajal ei saanud. "Ma ei usu, et president oli üllatunud. Ma ei usu, et ta jäi rahule, kuna ta ei saanud ju vastuseid oma küsimustele. Aga kas see tähendab, et ta ei helistaks Putinile uuesti? Ei, ma arvan, et helistab küll," ütles üks Macroni administratsiooni ametnik.

"Kas me peaksime lõpetama Venemaaga rääkimise Navalnõi juhtumi pärast? Meie vaatepunktist oleks see täiesti vastupidise mõjuga. Kui Venemaaga mitterääkimine lahendaks probleemid, siis see oleks praeguseks juba teada," märkis ametnik.

Kohtumistel Leedus ja Lätis allkirjastatakse kolm dokumenti. Leedu, Läti ja Prantsusmaa saadavad Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ühise pöördumise, mille teevad ettepanekuid küberjulgeoleku, valeinfo ja valimiste manipuleerimisega võitlemiseks. Prantsusmaa on nendel teemadel olnud aktiivne, seda eriti arvestades, et Macroni presidendikampaaniat püüdsid mõjutada Vene häkkerid.