"Nimetatud isikutel on keskne roll Valgevene valimistulemuste võltsimises ja vägivalla kasutamises rahumeelsete meeleavaldajate suhtes," teatas välisministeerium nimekirja avalikustades. Nimekirja pandud Valgevene ametiisikutele kehtestatakse rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel sissesõidukeeld.

"Viieaastane sissesõidukeeld Eesti Vabariiki (kehtivusajaga 31. augustist 2020 kuni 30. augustini 2025) kehtestatakse Aljaksandr Lukašenkale, Valgevene siseministrile, justiitsministrile ja peaprokurörile, presidendi administratsiooni teenistujatele, Valgevene keskvalimiskomisjoni liikmetele ning jõuametkondade esindajatele," öeldakse välisministeeriumi teates.  Nimekirjas on ka Lukašenko vanim poeg, 44-aastane Viktor Lukašenko. 

"Sanktsioonidega näitame, et suhtume Valgevenes toimuvasse inimõiguste rikkumisse täie tõsidusega. Samal ajal peame oluliseks mitte karistada Valgevene rahvast," ütles välisminister Urmas Reinsalu pressiteate vahendusel. Ta rõhutas, et Eesti toetab valgevenelaste vaba tahet ja püüdlusi saavutada demokraatlikke muutusi.

Eestiga samal ajal avaldasid sissesõidukeelu nimekirja ka Läti ja Leedu. Praegu on väljatöötamisel ka Euroopa Liidu sanktsioonid.

Leedu president Gitanas Nauseda ütles esmaspäeval Vilniuses ajakirjanikele, et see esimene samm Valgevene praeguste võimude survestamisel ning sanktsioone võidakse edaspidi laiendada.

"Me ütlesime, et (Valgevene - toim.) režiimi ja ühiskonna vahel on vaja rahumeelset dialoogi, aga me näeme, et režiim ei ole selleks valmis," ütles Nauseda. "Me näeme, et peame edasi liikuma ja näitama teistele riikidele eeskuju," lisas Leedu president.

Reinsalu: Balti riigid näitavad EL-ile eeskuju

Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et Eesti, Läti ja Leedu ühiselt kehtesatatud sanktsioonid on ka eeskujuks Euroopa Liidule, mis alles valmistub Valgevene võimudele sanktsioone kehtestama.

"Me oleme selle regiooni riigid ja me peamegi astuma esimesed sammud. See on kindlasti meie poolt signaal selleks, et me ootame, et ka Euroopa Liit sanktsioonid kehtestaks," ütles Reinsalu ERR-ile.

"Kui Leedu esimesena teatas, et kavatseb oma rahvuslikud sanktsioonid teha, siis konsulteerisime kahepoolselt Lätiga ja leidsime, et on mõistlik kujundada nii-öelda Balti riikide üldinge põhimõte samas regioonis olevate riikidena. Et selles mõttes avaldada positiivset survet ka teistele Lääne partneritele. Selles valguses see otsus sündis," rääkis Reinsalu.

"Kui me vaatame seda isikute nimekirja, siis see algab Aleksandr Lukašenkoga. Kindlasti on meie riikide seisukoht, et Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas peaks olema Aleksandr Lukašenko," ütles Reinsalu. Tema sõnul rõhutasid Balti riikide välisministrid seda ka eelmisel nädalal Berliinis peetud EL-i välisministrite kohtumisel.

Rääkides nimekirja kantud inimeste puutumusest Eestiga tunnistas Reinsalu, et eelkõige on nad siiski käinud Leedus. "Praktikas on see loomulikult aktuaalsem naaberriik Leedu puhul, kus on vahemaa (kahe riigi) suuremate linnade vahel väiksem. Aga ma usun, et ennekõike on siin küsimus ikkagi poliitilise sõnumi saatmises," tunnistas Eesti välisminister.

Tema sõnul esitavad Eesti, Läti ja Leedu samad nimed ka Euroopa Liidu sankltsioone koostavale töörühmale.

Eesti, Läti ja Leedu teatasid juba eelmisel nädalal oma plaanist Valgevene võimuladvikule sanktsioonid kehtestada. Leedu välisministeerium esitas nimekirja 118 Valgevene ametnikust, kellele võiks sisenemispiirangud panna.

Sanktsioonide kehtestamises on kokku leppinud ka Euroopa Liit, kuid nende kooskõlastamine võtab pikemalt aega.

Balti riikide sanktsioonid Valgevene ladvikule puudutaks ainult neile viisapiirangute kehtestamist, EL-i sanktsioonid oleks märksa valusamad, kuna nendega kaasneks ka finantspiirangud, sealhulgas külmutataks isikute Euroopa riikides asuvad pangakontod.

"Vähemalt ei saaks nad pärast inimeste peksmist kodumaal tulla (Leedu kaubanduskeskusesse) Akropolisesse ostlema, " ütles Leedu välisminister Linas Linkevičius eelmisel nädalal sanktsiooniplaanidest rääkides.

Nauseda ütles esmaspäeval, et sanktsioonide alla pandud Valgevene ametnike hulgas on kolm inimest, kes on viimase viie aasta jooksul Leedus käinud, üks neist 15 korral.

Valgevene võimud võltsisid 9. augusti presidendivalimiste tulemusi senise riigipea, 26 aastat võimul olnud Lukašenko kasuks. Valimiste järel vallandusid Valgevenes siiani kestvad enneolematult suured meeleavaldused, milles osalejate suhtes rakendasid võimud esimestel päevadel jõhkrat vägivalda.

Lukašenko ähvardas Leedut vastumeetmetega

Lukašenko ähvardas reedel, et kui Valgevene suhtes kehtestatakse sanktsioonid, siis ta karistab Leedut ja Poolat omapoolsete vastumeetmetega, vahendas Leedu ringhääling.

"Ma käskisin valitsusel töötada välja meetmed, et suunata kõik meie kaubavood Leedu sadamatest mujale," edastas Lukašenko sõnu Valgevene riiklik uudisteganetuur BelTA. "Me näitame neile koha kätte!" teatas Valgevene liider.

Praegu liigub suurem osa Valgevene ekspordist läbi Leedu mööda raudteed Klaipeda sadamasse. Valgevene transiitkaubad kogumahuga 15,5 miljonit tonni moodustavad Leedu transpordiministeeriumi andmeil 30,2 protsenti Klaipeda sadama aastakäibest.

Leedu peaminister Saulius Skvernelis vastas Lukašenko ähvardusele, et Valgevene kaubavoogude ümbersuunamine kahjustaks esmajärjekorras Valgevenet ennast. "On raske mõista, kui tugevalt sa tahad võimust kinni hoida ja vihkad omaenda rahvast, et oled valmis niimoodi oma riiki ja inimesi enda ambitsioonide tõttu kahjustama," kirjutas Skvernelis Facebookis. Kui Lukašenko oma sanktsioonid kehtestab, siis need tabavad esmajärjekorras Valgevenet, lisas ta.

Samas tunnistas Leedu transpordiminister Jaroslav Narkevič, et kui Valgevene tõesti oma kaubavood läbi Leedu peatab, on see Leedu jaoks valus löök. Valgevenel ei ole siiski häid variante oma ekspordi suunamiseks Leedust mujale, võimalikud variandid oleksid kas Läti või Peterburi sadamad, tõdes ta ning lisas, et seni pole märke kaubavedude vähenemisest näha.

Valgevene välisministeerium: sanktsioonid viivad vastupidise tulemuseni

Minsk reageerib kohaselt Baltimaade sanktsioonidele, ütles esmaspäeval Valgevene välisministeerium.

"Meie Balti naabrid käivitasid sanktsioonide spiraali. Me teatasime varem, et Valgevene on sunnitud võtma adekvaatseid vastumeetmeid selliste sammude algatajate suhtes. Seda ka tehakse," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Anatoli Glaz.

Ta lisas, et Valgevene on hoolikalt tutvunud Eesti, Läti ja Leedu avaldustega.

"Olgu kuidas on, aga need on meie naaberriigid, seetõttu omab nende arvamus meie jaoks tähtsust. Kuigi hiljutiste kiirustatud sammude valguses on seda kahjuks vähem ja vähem. Ja seda on kahetsusväärne nentida."

"Meie iseseisva riigi ajalugu kinnitab kõnekalt, et igasugused katsed Valgevene suhtes sanktsioone kehtestada viivad nende algatajad vastupidisele tulemusele. Oleme täiesti veendunud, et ka Leedu, Läti ja Eesti tänane otsus ei saa erandiks. Me ootame kannatlikult hetke, mil terve mõistus võidab meie partnerite peades. Oleme kindlad, et see hetk saabub kiiremini, kui see mõnele võib tunduda," ütles Valgevene välisministeeriumi kõneisik.