Otsus võimaldab EL-il kehtestada umbes 40 valimistulemuste võltsimise ja protestide vägivaldse mahasurumise eest vastutavale president Aleksandr Lukašenko režiimi liikmele reisikeelud ja külmutada nende varad.

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel kinnitas reedel, et Valgevene president Aleksander Lukašenko ise ei ole nende isikute seas, kelle vastu on suunatud uued sanktsioonid. 

"Ei, Lukašenkot praeguses nimekirjas ei ole. Kuid me loomulikult jälgime olukorda, me jälgime arenguid," märkis Michel pärast EL-i liidrite kohtumist. 

Ratas: Euroopa Liit näitas ühtset suunda

Eesti peaminister Jüri Ratas ütles ERR-ile, et Euroopa Liidu ülemkogu näitas, et suudab keerulises teemas nagu Valgevene sanktsioonid, mis on olnud juba üle kuu aja laual, siiski ühiselt kokku leppida.

"Ma loen seda väga tugevaks sammuks ja sõnumiks. Lisaks sellele oli väga palju sõnumeid, et presidendivalimiste tulemusi ei tunnustata seal ja soovitakse ausaid, uusi, läbipaistvaid valimisi," lisas Ratas Valgevenele viidates.

"Teine suur samm, mis sai tehtud, olid see, et me väljendasime väga suurt solidaarsust Kreeka ja Küprose osas, mis näitab, et ka selles väga keerulises küsimuses Euroopa Liit tegelikult näitas ühtset suunda," ütles Ratas.

Euroopa ülemkogu esimene päev läks oodatult pikaks. Riigijuhtide töö lõppes alles tund pärast südaööd. Sedavõrd kaua vaidlesid nad tulevase suhte üle Türgiga. Arutelu käigus pandi järjepanu juhtide ette uusi erinevas sõnastuses Ülemkogu järeldusi, mille Küpros ja Kreeka jälle maha hääletasid. Samal ajal arutati sujuvalt läbi ka kõik teised teemad, kus vaidlusi polnud.

Riigijuhtide kohtumine näis venivat juba varaste hommikutundideni, kuniks täpselt keskööl otsustas Ülemkogu eesistuja Charles Michel pausi teha. Aeg võeti maha umbes 40 minutiks ning kui siis tagasi kokku tuldi, oli kokkulepe kõigis teemades kui imeväel saavutatud.

Liidrid pidasid seega aru enam kui seitse tundi, kuni jõudsid kokkuleppeni ühisavalduses, mis diplomaatide sõnul sisaldab muu hulgas Türgi ähvardamist tulevaste sanktsioonidega.  

EL ähvardab Türgit sanktsioonidega, kui "provokatsioonid" ei lõpe

Euroopa Liit võib veel kehtestada sanktsioonid Türgile, kui see jätkab gaasi puurimist Küprose vetes, ütles reedel Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

"Kui Ankara oma seesugust tegevust jätkab, kasutab EL kõiki kättesaadavaid vahendeid ja võimalusi. Meil on tööriistakast, mida võime rakendada viivitamatult," märkis ta. 

Ühisavaldusest piisas Nikosiale oma veto tühistamisest sanktsioonidele Valgevene vastu, mis ametiisikute sõnul jõustuvad nüüd reedel. 

Ankarale pakuti avalduses lisaks piitsale siiski ka präänikut, lubades tihedamaid suhteid ja paremaid kaubandustingimusi, kui see kohustub pidama heas usus dialoogi ja hoidub ühepoolsetest sammudest. 

EL-i varasemad hoiatused ja sanktsioonid puurimisega seotud isikule ei ole Ankarat heidutanud.

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan esines ülemkogu eel trotsliku avaldusega, öeldes oma riigi parlamendile, et Euroopa Liit on teinud endast "ärahellitatud Kreeka ja Küprose kreeklaste administratsiooni pantvangi". Ta lubas jätkata oma kindlameelset lähenemist. 

EL-i liidrid leppisid kokku, et jälgivad hoolikalt arenguid Vahemere idaosas ja naasevad teema juurde järjekordselt tippkohtumisel detsembris. 

Hoolimata kasvavatest pingetest Erdoğani valitsusega, on EL ettevaatlik oma tähtsa naabri ja NATO liikmega, mis mängis otsustavat rolli 2015.-2016. aasta rändekriisi lõpetamisel. 

Saksa liidukantsler Angela Merkel märkis: "Me soovime edasi viia ka seda positiivset päevakorda, sest oleme erimeelsustest hoolimata teadlikud strateegiliste suhete tähtsusest Türgiga." 

Paljusid riik vihastas Küprose positsioon

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis nõudis tippkohtumisele saabudes, et Ankarat tuleb ohjeldada, Küpros aga püüdis saavutada sanktsioonide laiendamist seoses Türgi nafta- ja gaasipuurimisega selle vetes.

Ankara saatis gaasivarude uurimisaluse Oruc Reis koos sõjalaevadega vaidlusalustesse vetesse ja Ateena reageeris sellele Prantsusmaa toetatud sõjaväeõppustega. Neljapäeval aga lõid Kreeka ja Türgi sõjaväed otsesuhtlusliini, et hoida ära juhuslikke kokkupõrkeid Vahemere idaosas.

Paljusid Euroopa riike siiski vihastab Küprose positsioon ning diplomaadid on süüdistanud Nikosiat sisuliselt Valgevene autoritaarse liidri Aleksandr Lukašenko kaitsmises. 

USA määras kaheksale Valgevene ametnikule sanktsioonid

Ka USA rahandusministeerium määras reedel kaheksale Valgevene ametnikule sanktsioonid valimispettuse ja meeleavalduste vägivaldse allasurumise eest. 

Sanktsioonid määrati siseminister Juri Karajevile, asesiseminister Aljaksandr Barsukovile, samuti avaliku julgeoleku ja valimiskomisjoni ametlikele. 

"Valgevene rahva demokraatlikud püüdlused valida oma liidrid ja rahumeelselt kasutada oma õigusi on saanud vastuseks Valgevene ametnike vägivalla ja rõhumise," ütles USA rahandusminister Steven Mnuchin.