Borrell: Euroopa Liit tegutseb Valgevene suhtes neljas suunas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja demonstreeris esmaspäeval EL-i välisministritele võimude vägivalla tagajärgi. Tema kõrval Josep Borrell.
Valgevene opositsiooniliider Svjatlana Tsihhanovskaja demonstreeris esmaspäeval EL-i välisministritele võimude vägivalla tagajärgi. Tema kõrval Josep Borrell. Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell avaldas kahetsust, et ühenduse välisministrid ei suutnud esmaspäeval Küprose vastuseisu tõttu kokku leppida Valgevene võimujuhtidele sanktsioonide kehtestamises, kuid avaldas neli tegevussuunda, mida EL oma Valgevene-poliitikas püüab edendada.

"Esmalt sanktsioonid: pakett 40 füüsilise ja juriidilise isiku suhtes on ette valmistatud. See võtab sihikule need, kes vastutavad valimispettuste ja repressioonide eest rahumeelsete meeleavaldajate suhtes. Konkreetselt tähendab see, et selliste inimeste ja ühingute varad Euroopa Liidus külmutatakse, nad ei saa vastu võtta mitte mingisuguseid ülekandeid EL-is ja neil keelatakse EL-i sisenemine," kirjutas Borrell teisipäeval Euroopa Liidu välisteenistuse blogis.

"Kahjuks ei võetud sanktsioone veel vastu, kuna need nõuavad ühehäälsust ja üks EL-i liikmesriik ei olnud veel valmis konsensusega ühinema," lisas Borrell ning lubas teema tõstatada EL-i valitsusjuhtide kokkusaamisel Euroopa Ülemkogus nädala lõpus.

Teise tegevussuunana lubas Borrell keskenduda Valgevene võimude ja opositsiooni vahelise dialoogi endendamisele. Ta rõhutas, et kindlasti peab dialoogis osalema ka opositsiooni koordinatsiooninõukogu, mis nõuab uute, ausate ja vabade valimiste korraldamist rahvusvaheliste vaatlejate jälgimise all. Borrelli sõnul on parim väljapääs olukorrast usaldusväärsete valimiste korraldamine.

Samas rõhutas ta, et riiki 26 aastat valitsenud Aleksandr Lukašenko, kes võltsitud valimiste toel tahab presidendikohal jätkata, ei ole Euroopa Liidu jaoks enam legitiimne liider.

Borrell leidis ka, et Valgevene vastasseisu reguleerimisel peaks osalema Euroopa Julgeoleklu- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), mille liige Valgevene on ning kinnitas, et Euroopa Liit ei kavatse Valgevene asjadesse sekkuda. Borrell rõhutas siiski EL-i toetust demokraatiale ja valgevene rahva põhiõigustele. Samuti kinnitas EL-i välispoliitikajuht, et suhtleb regulaarselt Vene välisministri Sergei Lavroviga, keda kutsub hoiduma Valgevene asjadesse sekkumisest.

Kolmanda tegevussuunana vaatab Euroopa Liit üle oma senised suhted Valgevenega, sealhulgas ka Idapartnerluse raames toimuvad kontaktid ja tegevused. Euroopa Liit kavatseb toetada Valgevene kodanikuühiskonda ja sõltumatut meediat, suurendada kontakte üliõpilastega ja edendada tudengivahetust.

Neljandaks tegevussuunaks on valgevenelaste rahaline toetamine. Borrelli sõnul on Euroopa Komisjon eraldanud juba 53 miljonit eurot valgevenelaste viivitamatuks toetamiseks ning esmajärhekorras peaks see raha minema kannatanutele õigus- ja meditsiiniabi andmiseks, samuti teiste enim kannatanute abistamiseks.

Euroopa Liidu välisministrid ei suutnud jõuda esmaspäeval üksmeele sanktsioonides Valgevene ametiisikute vastu, kuna Küpros keeldus sanktsioonide kehtestamisest seni, kuni EL-i riigid ei nõustu kehtestama samal ajal meetmeid Türgi suhtes seoses nafta- ja gaasipuurimistegevusega Vahemere idaosas.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: