Ekvard Joakit: Brexiti tulevik ehk mis juhtub 1. jaanuaril 2021? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Ekvard Joakit
Ekvard Joakit Autor/allikas: Erakogu

Kaks ja pool kuud enne üleminekuperioodi lõppu on nii Euroopa Liidus kui ka Ühendkuningriigis maad võtnud Brexiti-tüdimus. Sündmus, mis veel mõnda aega tagasi vallutas enamike meediaväljaannete esikaaned, on koroonaepideemia saabudes jäänud pea täielikult tagaplaanile, kirjutab Ekvard Joakit.

Möödunud aasta sügisel allkirjastas Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson Euroopa Liiduga küll lahkumisleppe, kuid selle peamine sisu oli, et kõiges lepitakse täpsemalt kokku käimasoleva aasta jooksul. Samas on tänavu lahkumisleppe detailide kokku leppimise asemel peamiselt tegeletud vaid üksteisele kaigaste kodaratesse loopimisega. Lahkumisleppe sündi ei usu enam eriti keegi ei siin- ega sealpool La Manche'i väina.

See tähendab, et ülimalt suure tõenäosusega avastab Suurbritannia end 1. jaanuaril olukorrast, kus neil ei ole pea ühtegi vabakaubanduslepet ning tegutsema tuleb asuda Rahvusvahelise kaubandusorganisatsiooni reeglite järgi, mis toob endaga kaasa nii impordi- kui eksporditariifid.

Sõlmitud on küll mõningad kaubanduslepped kolmandate riikidega, näiteks vabakaubanduslepped Austraalia ning Jaapaniga, kuid need ei hõlma ei toidu- ega esmatarbekaupu.

Siiski ei muutuks vähemalt esialgu mitte midagi juba praegu Suurbritannias elavatele EL-i kodanikele või EL-is elavatele Ühendkuningriigi kodanikele. Mõlemad pooled on loonud programmid, mille alusel neil on õigus jätkata elamist oma praeguses elukohariigis.

Suurbritannia suur viga - lootmine anglosfäärile

Ühendkuningriik mängis Euroopa Liiduga läbirääkimislaua taga üsna julgelt. Tehti palju ultimaatumeid, millest taganeda ei soovitud. Samal ajal rõhuti läbirääkimistel väga tugevalt võimalusele, et kui aruteludel Euroopa Liiduga soovitud tulemust ei saavutata, siis võetakse suund partnerlusele teiste anglosfääri riikidega.

Esialgu oligi too strateegia Suurbritanniale võrdlemisi edukas: Euroopa Liit loobus võrdlemisi kiiresti nõudmistest nagu täieliku vaba liikumise säilimine ning EL-i tudengite kohtlemine võrdselt Suurbritannia tudengitega.

Anglosfääri liidu loomise idee hakkas murenema, kui teised anglosfääri riigid andsid mõista, et nemad ei ole partnerlusest sugugi nii huvitatud kui britid neid olevat arvavad. Ja miks peakski?

Võrreldes Austraalia, Ameerika Ühendriikide või Uus-Meremaaga on Suurbritannia võrdlemisi vaene riik, mis pealekauba asub maailma teises otsas. Ehk kõige paremini võtab teiste anglosfääri riigijuhtide suhtumise Suurbritanniasse kokku USA parlamendi alamkoja spiikri Nancy Pelosi ütlus, et USA ei peaks Ühendkuningriigiga koroonavaktsiini väljatöötamise osas koostööd tegema, sest Suurbritannia standardeid ning regulatsioone ei tasu usaldada.

Kui veel mõned kuud tagasi võidi Westminsteris loota, et kõige hullemal juhul saavutatakse mingit sorti kaubanduslepe samuti Euroopa Liidule kohta kätte näidata sooviva Donald Trumpiga, siis nüüd paistab, et ka see uks on sulgumas, sest Donald Trumpi valimisvõit tundub väga ebatõenäoline.

Seetõttu ongi Suurbritannia jäänud läbirääkimislaua taha võrdlemisi üksi ning Euroopa Liidul pole mingit soovi edasisi järeleandmisi teha.

Suurbritannia majanduslik seis

Vaid neli aastat tagasi kirjutas üks Brexiti-kampaania eestvedajaid Daniel Hannan, et aastaks 2025 on Suurbritannia maailma juhtiv majandus- ja tööstusriik ning Euroopa Liidust on lisaks lahkunud ka Holland, Taani ning Iirimaa.

Nüüdseks on selge, et selline visioon on sama utoopiline kui Donald Trumpi miljardi dollari suurune toetus Eestile. Majanduskasvu asemel on Brexiti-järgne maailm Suurbritanniale kaasa toonud hoopis valuuta nõrgenemise ning aina suureneva võlakoormuse. Suurbritanniast suurem võlakoormus on Euroopa Liidu riikidest vaid Kreekal, Portugalil ning Itaalial.

Konservatiivide valitsus on koroonakriisi varjus tõstnud riigi võlakoormuse 80 protsendilt SKT-st üle saja protsendini SKT-st. Kui laenamist jätkataks sama tempoga, siis oldaks nelja aasta pärast võlgu rohkem kui Kreeka.

Seevastu ei ole taoline laenuralli kuidagi aidanud Ühendkuningriigi majandust ning väljavaated laenuraha ammendumisel ning lõplikul Euroopa Liidust lahkumisel on pessimistlikud.

Tõsi, siinkohal tuleks Boris Johnsoni juhitud valitsust veidi ka kiita: nad on mõistnud, et eurorahade kadumisel tuleb tunduvalt rohkem investeeringuid suunata riigi vaesematesse piirkondadesse (Suurbritannias on maakondi, mis on majanduslikult samal tasemel Slovakkiaga) ning laenurahaga on seda ka tehtud.

Mis saab edasi?

Oletame, et läbimurret ei sünni ning Suurbritannia lahkubki Euroopa Liidust kõikehõlmava majandusleppeta. See tooks koheselt kaasa hinnatõusud, koondamised ning üleüldise majanduslanguse.

Suure tõenäosusega lahkuks Boris Johnsoni valitsus ametist. Kusjuures ei pruugiks tegemist olla üldsegi mitte "silmad maas lahkumisega". Kuna Johnson teab ka ise, et taoline lahkumine tooks kaasa potentsiaalse majandusliku kollapsi, siis ilmselt astuks ta ise uue aasta alguses tagasi ning ütleks, et Suurbritannia on lõplikult Euroopa Liidust lahkunud ja tema töö seega tehtud ning peamine valimislubadus edukalt täide viidud.

Tooride uueks juhiks ning peaministriks saaks senine rahandusminister Rishi Sunak, kes on praegu tänu koroonaepideemia ajal jagatud heldetele toetustele Ühendkuningriigi üks populaarsemaid poliitikuid. Tema populaarsus hakkaks kiiresti kukkuma, sest riigil puudub võimekus majanduse elavdamiseks veel raha juurde laenata, kuid peaministritoolil istuks ta ilmselt siiski kuni järgmiste valimisteni aastal 2024.

Vähetõenäoline, aga kõige mustem stsenaarium oleks aga Ühendkuningriigi lagunemine: taastatakse piirikontroll Põhja-Iirimaa ning Iiri Vabariigi vahel, mistõttu taasaktiveerub Iirimaa Vabastusarmee, mis saavutab Põhja-Iirimaa liitmise Iiri Vabariigiga ning Šotimaa saab uue iseseisvusreferendumi, kus viimaste uuringute hääletaks iseseisvuse poolt 57 protsenti šotlasi.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: