ERR Brüsselis: Euroopa Ülemkogu põhjapanevate sammudeni ei jõudnud

{{1602862800000 | amCalendar}}
Foto: EL-i Nõukogu

Brüsselis lõppenud Euroopa Ülemkogul kliimaeesmärkide seadmises ja koroonapandeemiaga seonduvas põhjapanevate sammudeni ei jõutud.

Seekordsel Ülemkogul palju märkimisväärseid tulemusi polnud, samas arutati läbi mitu olulist ja suurt teemat, mis lähiajal lahenduse saavad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigijuhtide kohtumise peateemaks kujunes Brexit, mille läbirääkimised kahe päeva jooksul tugevalt pingestusid.

"Me oleme 100 protsenti ühtsed ning täielikult usaldame ja toetame oma pealäbirääkijat Michel Barnier'd läbirääkimiste jätkamisel. Kutsume üles Ühendkuningriiki astuma vajalikke samme. Lahkumislepet ja selle protokolle
tuleb täielikult rakendada. Punkt," kõneles Ülemkogu alaline eesistuja Charles

Brexiti-vaidluste sõlmpunktideks on kujunenud kalandus ja siseturu kaitse.

"Eks see olukord ole kogu sellel ajal üsna pingeline ja teatud etapid, mis me oleme saavutanud läbirääkimistel, on pigem saavutatud just läbirääkimiste perioodi lõpus või mõnikord on ka pikendatud," rääkis peaminister Jüri Ratas.

"Nagu me nüüd teame, siis ei olnud Suurbritannia soov tuleviku suhete läbirääkimisi pikendada, mis oleks sel aastal olnud ka võimalik. Nii et täna tuleb töötada selle nimel, et me suudame kokkulepet leida. Ma arvan, et Euroopa Liit on siin täielikult ühtne 27 riigiga. Me toetame oma pealäbirääkija Michel Barnier' positsioone ja soovime talle ka jõudu. Ta on nüüd lähipäevadel ka Londonis püüdmas kokkulepet sõlmida," lisas Ratas.

Seekordse Ülemkogu käiku mõjutas olulisel määral koroonaviirus. Poola peaminister Mateusz Morawiecki loobus Brüsselisse minemisest, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen siirdus neljapäeva õhtul eneseisolatsiooni ning reede hommikul lahkus Ülemkogult Soome peaminister Sanna Marin.

Marini lahkumine on seda tähelepanuväärsem, et veel neljapäevasel koroonaarutelul küsis ta Ülemkogu eesistujalt Charles Michelilt, kas riigijuhid ikka peavad füüsiliselt koos käima. Micheli sõnul on see mõnel teemal vajalik.

"On kokkulepe, et me püüame kümne kuni 14 päeva jooksul alati tagasi nende teemade juurde tulla. Suure tõenäosusega videokonverentsi teel. Kõige suurem küsimus täna on ikkagi koordinatsioon, missuguseks kujuneb eneseisolatsioon ja testimine. See käis kõikidest kõnedest läbi, et massiivsem, kiiremate ja operatiivsemate teiste loomine on aktuaalne teema," ütles Ratas.

Riigijuhid rääkisid ka Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest ja kliimaeesmärkidest, mis selle aasta sees kokkuleppeni jõudma peavad. Reede hommikul jagati mõtteid Türgi, Euroopa Liidu ja Aafrika suhete, Mägi-Karabahhi konflikti ja Aleksei Navalnõi sanktsioonide teemadel.

Järgmine Ülemkogu toimub detsembris.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: