Nädalase valitsustüli suurim kokkulepe – selle kõrval, et võimuerakondade juhid lubasid suhtuda austusega kõigisse Eesti elanikesse – on abielu defineeriva rahvahääletuse järgmisesse kevadesse toomine.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepingu järgi pidi see alguses toimuma sügisel 2021, koos kohalike valimistega.

Äsjalõppenud valitsustüli alguses, kui erakondade juhid pidasid lepituskohtumisi, püüdsid Keskerakond ja Isamaa suruda EKRE-t üldse loobuma rahvahääletusest, kus küsitakse, kas abielu on ainult mehe ja naise vaheline liit. EKRE ei paindunud ja kompromissiks saigi hääletuse nihutamine järgmise aasta aprilli või maisse.

Muidugi pole selle toimumine lõpuni üldse kindel. Rahvahääletuse korraldamine nõuab põhiseaduslikult pädeva küsimuse sõnastamist ja siis riigikogu otsust, kuid mitmed Keskerakonna ja Isamaa inimesed on sellele vastu. Kas nad julgevad ka parlamendis vastu hääletada? Võibolla jah, võibolla ei. Ent ilmselt pudeneb parteiline distsipliin kohe laiali, kui EKRE poliitikud peaksid enne veel kedagi solvama nagu juhtus valituskriisi sütikuks saanud siseminister Mart Helme intervjuuga Deutsche Welle raadiojaamale, kus ta ütles, et suhtub seksuaalvähemustesse "tõesti ebasõbralikult".

Oletagem aga, et rahvahääletus toimub ning kõrvale tõstetakse riigikohtu endise esimehe Rait Maruste sõnad – kaasaegses Euroopa demokraatias ei otsustata referendumiga vähemuste õiguste ja vabaduste üle, sest see on põhimõtteliselt vale ja ette diskrimineeriv.

Valitsuserakondade juhid Jüri Ratas, Martin Helme ja Helir-Valdor Seeder lubasid neljapäevases avalduses teha rahvahääletuse ühisosa otsivalt, rahumeelselt, vältides solvavat ja ähvardavat retoorikat. Abielu-teemalise rahvahääletuse kampaania saab aga olema kõike muud kui ühisosa otsiv, sest ühisosa kahe vastandliku arvamuse vahel ei ole. Ühel pool on need, kelle arvates võivad abielluda ainult mees ja naine, teisel pool need, kes annaksid selle õiguse ka samasoolistele paaridele.

Kuna rahvahääletuse õnnestumiseks puudub kvoorum, siis kehtib põhimõte "iga hääl loeb", mis tähendab, et mõlemad pooled püüavad võimalikult palju enda toetajad hääletama saada. Pole kahtlust, seda tehakse jõuliselt ja kuna rahvahääletust ei sega kohalikud valimised oma teemadega, tõuseb maailmavaateline konflikt meie ette karmi ägedusega.

Ainult erakondlikult vaadates toetavad abielu senise mõiste laiendamist kindlasti Reformierakond, sotsiaaldemokraadid, Eesti 200, rohelised. Vastu on ühemõtteliselt EKRE.

Kas sellest tuleb aga contra mundum, "maailma vastu", kõik EKRE ja EKRE kõigi vastu, pole sugugi kindel. Nii on raskes seisus Keskerakond, sest neil on küll nähtav liberaalsem tiib, aga samas väga mõjukas konservatiivne toetajaskond, eriti venekeelsete valijate seas, kes ei taha seksuaalvähemustest midagi teada. Lõhki on ka Isamaa, mille Parempoolsete ühendus nõudis mõne päeva eest selle rahvahääletuse ärajätmist.

Lisaks moraalsetele ja ideoloogilistele küsimustele on probleem rahas. Kevadine rahvahääletus tähendab erakondadele vajadust jagada oma eelarvet nii hääletuse kampaania kui ka oktoobrikuiste kohalike valimiste kampaania vahel. Keeruline, vähemalt mitme partei jaoks.

Kuidas see kõik aga Eesti elu paremaks muudab ja kasvõi koroonakriisi majanduslikku surutust leevendab, regionaalset ebavõrdsust vähendab, omastehoolduse probleeme lahendab – sellele oskavad vähesed vastata.