2016. aasta sügisel õppis Lihula kooli gümnaasiumiastmes 55 last. Praegu on see arv 40. Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar ütles "Aktuaalsele kaamerale", et gümnaasiumi palgaraha katmiseks tuleb omavalitsusel aastas juurde maksta umbes 30 000 eurot. Õppeastet sulgeda oleks aga keeruline.

"Praeguste gümnaasiumide juures, mis on suuremad, ei ole õpilaskodusid. Kui nüüd viia siitkandist kõik need õpilased kuskile teise gümnaasiumisse õppima, siis kuhu nad panna? Osadel peredel ei ole ka võimekust seda elamist kinni maksta. Kui näiteks Pärnusse, siis Pärnu majutushinnad on päris kallid," selgitas Peksar.

Tema näeb võimaliku lahendusena, et Pärnumaa väikeste gümnaasiumide baasil moodustatakse riigigümnaasium, mille õppekohad oleksid hajutatud üle maakonna.

Pärnumaa omavalitsuste liidu üldkogu esimees Lauri Luur ütles, et kunagi ammu on põgusalt arutatud, kas väikesed gümnaasiumid võiksid olla Pärnus asuva Koidula riigigümnaasiumi filiaalid.

"Ütleme nii, et selle kohta puudub igasugune analüüs, kas see toimiv mudel oleks. Need on ideed, mida on aeg-ajalt üks või teine pakkunud, et teeme nii või teeme naa, see on ka olnud üks idee," rääkis Luur.

Tekib küsimus, kui loogiline oleks töökorraldus, kus ühel koolil on allasutused Läti piiri äärest Lihula ja Vändrani ning õpetajad peaksid nende vahel edasi-tagasi liikuma.

"Kui see läheks riigigümnaasiumi alla, siis ju praktiliselt valitakse kaader uuesti. See oleks selle kooli direktori, kes seda juhib, teha, keda ta võtab ja kuidas siis õpetajaskonda liigutab," ütles Peksar.

Ta toonitas, et Lääneranna volikogu pole küsimuses oma lõplikku seisukohta kujundanud ega teiste omavalitsustega veel läbirääkimisi pidanud.