Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ütles, et nakatunute seas on üha enam neid, kel on kas väga kerged sümptomid või sümptomeid pole üldse. Sellistel inimestel on raske aru saada miks nad peaksid isolatsioonis olema või haiguslehte võtma. "Aga see, kui neil justkui ei ole sümptomeid, ei tähenda veel seda, et see inimene ei või nakkust edasi anda. Selles me võime näha väga suurt ohukohta," märkis Härma.

Härma sõnul on oht selles, et sümptomiteta, kuid nakkusohtlik inimene viib nakkuse tööle, kooli või nakatab teisi ühistranspordis, sest sümptomiteta inimesega ei taipa teised distantsi hoida. Härma soovitab kõigil näiteks ühistranspordis maske kanda.

Sümptomiteta viirusekandjate osakaalu kasv ei tähenda, et Eestis oleks epidemioloogilises mõttes viiruse varjatud levik, kuid on oht, et see võib tekkida.

"Just nende asümptomaatiliste inimeste arvelt see oht võibki suureneda, mistõttu me hakkame testima asümptomaatilisi ja sümptomaatilisi lähikontaktseid nende kümnendal päeval. See annab meile ka parema pildi ette, mis on võimalik nakatunute hulk asümptomaatiliste seas," ütles Härma.

Epidemioloogiliselt tähendab viiruse varjatud levik Härma sõnul seda, et riigis tehakse teste vähe, kuid nende seas on palju positiivseid. Eestis see nii ei ole, sest siin tehakse palju teste, kinnitas ta. Eestis on viiruse püsiv levik, sest haigusjuhtumeid lisandub pidevalt ja kõikjal riigis.

Eestis levib koroona põhiliselt kodudes ja töökohtades. Et Tallinnas ja Harjumaal on kõige intensiivsem haigestumise kasv, soovitab Härma Põhja-Eesti tööandjatel pöörata tähelepanu töökeskkonnale ja töökorraldusele, vajadusel tuleb töötajatele korraldada testimine.

"Kui ettevõttes on tulnud mitmeid haigestumisi välja, me näeme, et ettevõttes võib olla epidemioloogiline oht, siis terviseamet korraldab laustestimise. Kui ettevõte soovib ise oma inimesi testida, siis ta saab ise pöörduda Synlabi poole," selgitas Härma.

Reede seisuga on Tallinnas kaheksa töökoha kollet. Enamus iga päevaga lisandunud haigetest tuleb kontaktsete seast. 15 kuni 18 protsenti igapäevastest nakkusjuhtudest on sellised, mille puhul pole teada, kust nakkus saadi.