Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste veetud koroonaleviku seireuuringu viimane etapp lõppes oktoobri algul. Sellest selgus, et viirus levib ka haiguskolletest väljaspool ning enamasti varjatult ehk paljuski ilma haigustunnusteta.

"Meie uuringust nähtus, et enamik - nii kaks kolmandikku või üle poole nakatunutest - olid asümtomaatilised," ütleb uuringu juht, TÜ peremeditsiini professor Ruth Kalda.

Nüüd on aga olukord järsult muutunud. Dr Kalda on veendunud, et varjatud levik on praeguseks veelgi ulatuslikum ja seda peaks uute uuringutega mõõtma, et olukorra tõsidusest aru saada ja vajalikke meetmeid välja töötada.

Kui terviseamet on viimaste päevade koroonapositiivsete pealt öelnud, et veerand neist on ilma haigussümptomiteta, siis Kalda hinnangul on kõvasti ulatuslikum.

"Ise hindame, et varjatud ja asümptomaatilist levikut on julgelt rohkem kui see 25 protsenti, mida terviseamet välja käib. Nemad saavad seda öelda selle põhjal, mida nad testivad ja on tuvastanud lähikontaktsete uurimise põhjal, aga me leiame, et kõiki positiivseid pole võimalik testimisega kindlaks teha. Me arvame, et neid on rohkem," ütleb Kalda, hoidudes prognoosimast, kui ulatuslik varjatud levik võiks olla.

"Oktoobri alguse seis oli hoopis erinev sellest, mis praegu on. See, et üsna plahvatuslik positiivsete arvu tõus on, näitab, et ka varjatud levik on suurenenud," ütleb Kalda.

Kalda hinnangul oleks vajalik praegusel sügis-talvisel perioodil uued seireuuringud ette võtta, aga otsus seisab valitsuse taga. Nimelt on seniste uuringute raha ammendunud, vaja on uut rahastusotsust.

Kalda taotles uuteks uuringuteks raha juba oktoobri alguses, kui viimaseid uuringutulemusi valitsusele esitles. Valitsus pidi arutama rahastamisküsimust sel neljapäeval, teadlastele pole aga vastust veel antud.

Kui jätkata uuringutega senistel tingimustel, kus ühe etapi käigus analüüsitakse pisut üle 2000 inimese, maksab üks etapp veidi üle 200 000 euro. Selliseid etappe oleks vaja korraldada iga kahe nädala tagant, hindab Kalda.

"Mõistlik oleks regulaarselt, näiteks kahenädalaste intervallidega uuringuid teha, siis on sel võime ka midagi näidata ja levikut prognoosida ja saab midagi ette võtta nende tulemuste valguses. Sügis-talvine periood on kriitiline, selle jooksul peaks uuring toimuma," leiab Kalda.

Alates positiivsest rahastusotsusest kuni uuringu algatamiseni läheb umbes paar nädalat, sest vaja on korraldada hange partnerite leidmiseks ja nendega lepingud sõlmida.

Seniseid uuringuid on Tartu Ülikooli juhtimisel viinud läbi Kantar Emor, Synlab ja Medicum.

Valitsuses vastutavad uuringute rahastamise eest sotsiaalminister Tanel Kiik ja haridusminister Mailis Reps, kelle alluvuses Tartu Ülikooli teadlased uuringut juhivad.

Otsus võib tulla järgmisel nädalal

Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas ERR-ile, et valitsus on arutanud uute seireuuringute rahastamist mitmel korral.

"Sotsiaalministeeriumi vaatest on kahtlemata nende uuringutega jätkamine mõistlik, sest see annab olulist sisendit tervise valdkonnale, teadmaks paremini, mis on koroonaviiruse varjatud levik - kui palju võiks olla hinnanguliselt asümptomaatilisi kandjaid ja kas mõnes maakonnas on just sellist varjatud levikut, mida läbi perearstide testimise ei pruugi võib-olla välja tulla," nõustub Kiik. "Eks eile ka oma argumendid esitasime. Loodan, et lähiajal jõuame positiivse otsuseni."

Rahastamisotsust aga valitsus veel ei langetanud. Kiik põhjendab seda ohtrate küsimustega, mis esitati nii seire- kui ka reoveeuuringu kohta. Valitsus on otsustanud eraldada järgmise aasta eelarvest nendeks viis miljonit eurot, mis tuleb EL-i vahenditest, ent puudu on just novembri-detsembri jooksul läbiviidavate uuringute raha.

Jutt käib pisut enam kui 800 000 eurost, millega saaks senises mahus jätkates viia veel tänavu läbi kuni neli uuringuetappi.

"Eile oli selline põhjalikum mõttevahetus. Mis on täpselt selle kasutegur, mis on eelarveline kulu, millised on peamised argumendid tervisevaldkonna vaatest," loetleb Kiik esitatud küsimusi. "Loodan, et uuel nädalal saame anda positiivse vastuse."