Euroopas ei ole veel ükski ravimifirma oma koroonavaktsiinile müügiluba saanud, kuid selle ootel on kolm ettevõtet. Neist kahega - AstraZeneca ja Janssen - on ka Eesti EL-i ühishankes sõlminud lepingu, mis peaks kahe hanke peale kokku tagama vajalikud vaktsiinidoosid kuni poolele Eesti elanikkonnast.

AstraZeneca on oma protsessiga kaugemale jõudnud ja prognoosib, et aasta lõpuks või järgmise aasta alguses peaks vaktsiin tarbijateni jõudma. Janssenil läheb kauem aega.

Kuna vaktsiini esialgu kõigile ei jagu, hakataks seda andma triaaži põhimõttel.

"Esimesed sihtrühmad oleksid vastavalt vajadusele eesliini töötajad - tervishoiutöötajad, sotsiaalvaldkonna töötajad, kelle puhul on nii kõige suurem nakkuse risk kui ka kõige suurem nakkuse edasikandmise risk riskirühmadele," selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik ERR-ile.

Eakatele ei pruugi sobida

Samuti saaksid esimeses järjekorras vaktsiini kroonilised haiged, eesliinitöötajad muudest valdkondadest ja riigasutustest ning eakad. Viimastega on siiski üks konks.

"Sõltub, mis on konkreetse vaktsiini näidustused. Kui öeldakse, et seda vaktsiini ei tohi kasutada näiteks üle 55-aastastel elanikel, mis võib juhtuda, et vaktsiin sobib ainult 18-55-aastastele ehk täisealistele kuni keskea lõpuni. Ja siis me peame loomulikult vaatama ka eakate vaktsineerimise küsimuse eraldi üle," ütles Kiik.

See on ka põhjus, miks riik osaleb praegu kahe vaktsiini hankes. Ent sellega pole plaanis piirduda.

"Minu ettepanek valitsusele on taotleda tegelikult veel mõnes lepingus osalemist, et me saaksime justnimelt kõigile ühiskonnagruppidele sobiva vaktsiini," selgitas Kiik.

Kui Euroopa ravimiamet müügiloa annab, siis esimesed tarned võivad jõuda Eestisse aasta lõpus.

"Aga need tarned kindlasti ei ole suured. Ja pigem realistlikuks peetakse aasta algust, aga laialdasem vaktsineerimine jääb tõenäoliselt järgmise aasta teise poolde. See on see periood, kus ilmselt hakkab tulema juba erinevate lepingupartnerite poolt vähemalt esialgsete lubaduste alusel vaktsiinitarneid, kus võib oodata juba suuremaid koguseid," hindab Kiik.

Eesti on praegu arvestanud AstraZeneca lepingu puhul poole elanikkonna vaktsineerimiseks vajalike doosidega. Janssenilt lisaks ostetava kogusega saaks vaktsineerida veel 200 000 kuni 300 000 Eesti elanikku. Kokku võimaldaks see vaktsineerida ära 60-70 protsenti elanikkonnast, mis vastab küsitluses saadud huvile.

Üks vaktsiinidoos ei pruugi anda ka veel täielikku või pikaajalist kaitset haiguse vastu.

"Inimeste vaktsineerimine ei tähenda seda, et inimeste mõttes on mured murtud. See võib tähendada seda, et tuleb teha kas igal viiruse hooajal või siis igal aastal korduvvaktsineerimist, mis automaatselt tähendab seda, et tegelikult me ei saa arvestada ühe inimese kohta ühe doosi või kahe doosiga, vaid võib-olla me peame arvestama väga mitme doosiga," selgitas minister.

EL peab tõsisemaid läbirääkimisi kokku seitsme vaktsiinitootjaga.

"Hetkel oleme ühinenud kahe lepinguga, tulevikus on veel viis. Vaatame nende tingimused, osad on uudsemate tehnoloogiatega. Mõistlik on vaktsiiniportfellis ka hajutada erinevate tehnoloogiate kasutamist," leiab Kiik.

Milline erinevate vaktsiinide efektiivsus ehk mõju on, on alles selgumisel. Samuti võib see erineda vanuseti. Vaktsiinikatsetused on tehtud peamiselt noorte ja keskealiste inimeste peal.

"Täit tabelit erinevate vaktsiinide efektiivsuse kohta erinevates vanuserühmades veel ei ole," tõdes Kiik.