Prantsusmaa loodab uue aasta alguseks karantiinist väljuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Prantslased loodavad peagi taas kohvikutes istuda.
Prantslased loodavad peagi taas kohvikutes istuda. Autor/allikas: SCANPIX / imago images / IP3press

Prantsusmaa hakkab tasapisi ühiskonda koroona-karantiinist välja tooma. Protsess on ette nähtud kolmeetapilisena ning uueks aastaks peaks riik jälle tavapärasel moel toimima.

Esimeses etapis plaanitakse Prantsusmaal alates 28. novembrist avada mänguasjade ja aiatarvete poed. Samuti ootavad avamisjärjekorras raamatupoed, kuid nendes hakkavad kehtima eri reeglid ehk iga inimese ümber peab jääma kaheksa ruutmeetrit vaba ruumi. Teised kauplused, usuasutused ja avalikku teenust pakkuvad asutused peaksid samuti oma uksed järk-järgult avama.

"Me vaatame juuksurisalongidega praegu detaile üle ja nad saavad novembri lõpust samuti oma uksed avada," ütles Prantsuse majanduse ja rahanduse aseminister, Agnès Pannier-Runacher. 

Teine etapp karantiinist väljumisel on jõulud. Selleks puhuks on suurim uuesti kättevõidetud vabadus ühest regioonist teise liikumise luba. Seni tohtis viimase kuu jooksul ühest piirkonnast teise sõita vaid koolivaheajalt koju sõites. Nüüd lubab valitsus, et jõuluvaheajal tohib sõita ilma kirjaliku põhjenduseta ehk eriluba enam vaja ei ole.

Viimane karantiinist väljumise etapp on ette nähtud järgmise aasta jaanuari algusesse.

Kohaliku epidemioloogi sõnul ei ole Prantsusmaa eri piirkondade vahel liiklemine nakatumiste suurim allikas, vaid hoopis üritused, kuhu inimesed kokku kogunevad. Nagu näiteks eelseisev aastavahetus.

Prantsusmaal on koroonaviiruse tõttu töötuse tase üheksa protsenti. Prantsusmaa rahvusringhäälingu teleuudiste vahendusel selgus, et vaid 25 protsenti kõrgepalgalistest tunnetavad kriisi mõju. Küll aga tunnetavad seda 74 protsenti kaupmeestest ja käsitöölistest, 56 protsenti töölistest ja 52 protsenti oma karjääri alustavatest noortest. Põhjus miks need protsendid nii erinevad on, peitub kaugtöö võimalikkuses. Nende ametite puhul, kus on võimalik kodust töötada, on ka koroonapiirangutest põhjustatud majanduslik kahju väiksem.

Teine põhjus on säästudes. Jõukamatel, kes kulutavad ka kultuurile ja vaba aja ettevõtmistele, on ka rohkem sääste, kuna kultuuri- ja vaba aja asutused on karantiiniajal kinni ning raha saab kõrvale panna. Perekonnal, kel aga pole võimalust selliseid kulutusi teha, ei saa ka ka säästa ning peab kriisi ajal varasemate säästude kallale minema.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: