Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 8. novembril kell 13.55:

- Ukraina ründas strateegilise tähtsusega silda Venemaa Rostovi oblastis;

- FT: USA demokraadid plaanivad Ukrainale 15-miljardilist abipaketti;

- Ukraina droonirünnakuid toimus ka mujal Venemaal;

- Häkkerid: Venemaa on kaotanud surnutena Ukrainas kuni 450 000 inimest;

- Pistorius: Saksamaa ei saa praegu Ukrainale rohkem Patrioti õhutõrjesüsteeme ega rakette anda;

- Itaalia välisminister sattus Ukraina toetamise tõttu küberrünnakute alla;

- Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas ööpäevaga viis inimest;

- Venemaa rünnak jättis Dnipropetrovski oblastis elektrita 600 000 inimest;

- Venemaa rünnakus Odessale hukkus üks inimene;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2290 sõdurit;

Ukraina ründas strateegilise tähtsusega silda Venemaa Rostovi oblastis

Ukraina relvajõud tegid ööl vastu pühapäeva õhurünnaku Venemaal Rostovi oblastis asuvale strateegilise tähtsusega sillale, häirides sellega tugevalt Vene vägede ühendusi okupeeritud aladega Lõuna-Ukrainas.

Rostovi oblasti kuberner Juri Sljussar teatas, et Ukraina ründedroonid tabasid Neklinovski rajoonis asuva piirkondliku maantee 97. kilomeetril paiknevat silda üle Miusi jõe. Tabamused kahjustasid silla teepinda ning selle läheduses asunud rasket ehitustehnikat, sealhulgas kahte roomikkraanat. Sljussari kinnitusel ei saanud inimesed rünnakus vigastada.

Piirkonna transporditeenistused piirasid esmalt sillal liiklust, lubades kasutada vahelduvalt ainult ühte sõidurada korraga, kuid ühismeedia teadete kohaselt peatasid hiljem liikluse täielikult.

A Ukrainian drone attack damaged the bridge over the Mius River on Russia's land route to occupied Crimea on the morning of November 8, according to Rostov Oblast Governor He said the bridge's road surface and two construction cranes were damaged. Traffic was initially restricted to alternating directions before authorities announced the full closure of the affected section of the R-280 highway.

— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) November 8, 2026

BBC venekeelse teenistuse andmetel kuulub rünnaku sihtmärgiks olnud maantee Novorossija maanteevõrgustikku. Tegemist on strateegilise maismaatranspordi koridoriga, mis ühendab Rostovi oblasti pealinna, Doni-äärset Rostovit Venemaa poolt okupeeritud Kagu-Ukraina aladega, sealhulgas Mariupoli ja ka okupeeritud Krimmi poolsaarega. 

BREAKING A Ukrainian drone strike damaged the Mius River bridge on Russia's R-280 highway in Rostov Oblast on November 8. The regional governor said the road surface and two construction cranes were hit. Authorities first limited traffic to alternating directions, then closed the section. THE CROSSING The bridge sits near Lomakin, at the 97th kilometre of the R-280 Novorossiya highway. It is part of Russia's land route from Rostov-on-Don through occupied Mariupol to Crimea. The closure interrupts this section of the road, though the reported damage leaves the repair timeline unclear. THE WIDER ATTACK A separate report described the bridge strike as one episode in a mass attack involving 142 drones across ten Russian regions, spanning central Russia to the Azov Sea. On a route Moscow uses to connect Russia with occupied southern Ukraine, damage to a single crossing was enough to move traffic from restrictions to a full closure.

— medoyid_ua (@LetsArmUKR) November 8, 2026

FT: USA demokraadid plaanivad Ukrainale 15-miljardilist abipaketti

USA Demokraatlikus Parteis arutatakse Ukrainale uue, 15 miljardi dollari suuruse abipaketi eraldamist ning Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist, kirjutas väljaanne Financial Times (FT).

Toetuspakett sisaldaks täiendavat sõjalist abi, lisavahendid energiasektorile ja Venemaa-vastaste sanktsioonide seadusandluse ülevaatamist, kirjutas Financial Times laupäeval. Lehe teatel loodavad seadusandjad kasutada kongressi sõnaõigust eelarve kujundamisel ja parlamentaarse järelevalve võimalusi, et mõjutada president Donald Trumpi administratsiooni välispoliitikat, vahendas väljaanne Dialog.ua.

Kuigi demokraatide positsioonid kongressis on tugevnenud, jäävad välispoliitika võtmeotsused endiselt USA presidendi pädevusse. Seetõttu loodavad seadusandjad mõjutada Ukraina toetamist eelkõige eelarvemehhanismide ja parlamentaarse järelevalve kaudu.

Üheks prioriteediks peetakse Ukraina energiasektori toetamist enne talve saabumist. Demokraadid soovivad näha täiendavat rahastamist ja muid toetusmeetmeid USA iga-aastases riigikaitsepoliitika seaduses. Seadus tuleb vastu võtta veel enne praeguse kongressi ametiaja lõppu, mis saab läbi aastavahetusel.

Lisaks arutatakse Demokraatlikus Parteis sõjalise ja tehnoloogilise abi laiendamist Kiievile. Võimalike toetusvaldkondade hulka kuuluvad Ukraina õhutõrjesüsteemidele mõeldud püüdurrakettide tarnimine; luureinfo edastamine Ukrainale; Starlinki satelliitsidesüsteemi töö tagamine; Ukraina energiataristu täiendav toetamine.

Teine oluline tegevussuund on USA Moskva-vastase sanktsioonipoliitika ülevaatamine.

Demokraatide rahulolematuse põhjustas Trumpi administratsiooni otsus kasutada erandite tegemise mehhanismi ja leevendada Venemaa suhtes kehtestatud täiendavaid piiranguid olukorras, kus saavutati kokkulepped Venemaa diislikütuse tarnimiseks maailmaturule.

Seetõttu kavatsevad seadusandjad taotleda muudatusi kehtivas sanktsiooniseadusandluses, et piirata administratsiooni võimalusi Venemaa-vastaseid sanktsioone leevendada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on juba öelnud, et saab USA kongressi uue koosseisu liikmetelt positiivseid signaale, märkis Dialog.ua.

Ukraina droonirünnakuid toimus ka mujal Venemaal

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval väljastatud operatiivülevaates, et riigi õhutõrjesüsteemid avastasid ja tõrjusid öö jooksul kaheksas piirkonnas kokku 142 Ukraina ründedrooni.

Ministeeriumi sõnul toimusid tõrjeoperatsioonid Rostovi oblastis, Moskva suurlinnapiirkonnas, okupeeritud Krimmis ning Aasovi mere kohal.

Pühapäeval toimunud Rostovi oblasti transpordikoridori vastu suunatud täppisrünnakule eelnes rida sügaval Venemaa tagalas asuvate sõjalise tootmise ja kütusevarustuse objektide ründamisi ööl vastu laupäeva, 7. novembrit.

Nende rünnakute käigus tabasid Ukraina ründedroonid Rosnefti Saraatovi naftatöötlemistehast, samal ajal kui Ukraina mereväe kasutatud rannikuäärsed tiibraketid Neptun tabasid Orjolis asuvat kaitsetööstusettevõtet Proton-Elektroteks.

Ukraina relvajõudude peastaap kinnitas otseseid tabamusi Proton-Elektroteksi tehase pihta. Rünnak põhjustas ettevõtte territooriumil sekundaarseid plahvatusi ja tulekahjusid.

Ettevõte on üks juhtivaid optoelektrooniliste seadmete ja jõupooljuhtide tootjaid. Selle toodangusse kuuluvad inverterlülitid ballistiliste rakettide Iskander-M 9M723 jaoks ning juhtimismoodulid õhust väljalastavate tiibrakettide H-71 Kavjor jaoks.

Järjestikused operatsioonid Saratovis, Orjolis ja Krasnodari krais asuvas Afipski naftatöötlemistehases näitavad Kiievi strateegiat ühendada sügavale Venemaa tagalasse suunatud rünnakud kaitsetööstuse mikroelektroonika tootmise ja naftatöötlemise vastu taktikaliste rünnakutega lähedal asuvate maantee- ja raudteetranspordiühenduste vastu, kommenteeris väljaanne The Kyiv Post.

Häkkerid: Venemaa on kaotanud surnutena Ukrainas kuni 450 000 inimest

Venemaa on alates täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aastal surnutena kaotanud 394 000 - 450 000 sõdurit või muul viisil sõjaga seotud inimest, väidavad Venemaa föderaalsele statistikaametile (Rosstat) küberrünnaku korraldanud häkkerirühmitused Belarusian Cyberpartisans ja Silent Crow.

Häkkerite sõnul said nad sellised andmed Rosstati sisemisest demograafia-andmebaasist, mis sisaldab teavet ajavahemikus 2022. aasta veebruarist kuni 2026. aasta augustini registreeritud surmatunnistuste kohta.

Valgevene diktaatori Aleksandr Lukašenko režiimi vastane anonüümsetest häktivistidest koosnev rühmitus Belarusian Cyberpartisans hindas hukkunute arvuks vähemalt 393 881 inimest. Arvutus põhines surmajuhtumitel, mille puhul oli surma põhjusena otseselt märgitud osalemine sõjategevuses.

Silent Crow avaldas suurema hinnangu, mille kohaselt võib hukkunute arv ulatuda 450 100 inimeseni. Rühmitus kasutas laiemat metoodikat, mis hõlmas ka sõjaväelaste mittelahingulisi surmajuhtumeid ning teatud juhtumeid, kus surma põhjus ei olnud täpsustatud.

Infot vahendanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei saa lekkinud andmete ega häkkerirühmituste esitatud hukkunute arvu autentsust esialgu kinnitada.

Häkkerite sõnul said nad juurdepääsu Rosstati arvutivõrgule umbes kuus kuud enne küberrünnaku korraldamist. Selle aja jooksul kogusid nad süstemaatiliselt asutuse sisedokumente ja muid andmeid, enne kui ründasid 31. oktoobri ja 1. novembri vahelisel ööl Rosstati infotehnoloogilist taristut.

Rosstat tunnistas, et selle süsteemide vastu korraldati 29. oktoobri ja 1. novembri vahel küberrünnakuid, kuid eitas, et andmebaasid oleksid kompromiteeritud või et infot oleks lekkinud.

Hiljem teatas amet mõningate teenuste töös esinenud häiretest ning pikendas teatud statistiliste andmete esitamise tähtaegu.

Venemaa ei avalda oma sõjalisi kaotusi Ukrainas, mistõttu on sõltumatuid hinnanguid keeruline koostada.

Venemaa sõltumatu väljaanne Mediazona oli 6. novembri seisuga koos BBC venekeelse toimetuse ja vabatahtlikega avatud allikate põhjal tuvastanud Ukrainas hukkunud 285 881 Vene sõjaväelast.

Ajakirjanikud on korduvalt rõhutanud, et nende kontrollitud hukkunute nimekiri ei ole täielik ning tegelik hukkunute arv on märkimisväärselt suurem.

Ukraina relvajõudude igapäevaselt avaldatavates ülevaadetes Vene armee kaotuste kohta hinnatakse Vene relvajõudude inimkaotuste suuruseks 1 606 400, kuid neis ei täpsustata, kas see hõlmab nii surnuid, haavatuid, teadmata kadunuid kui ka vangilangenuid.

Pistorius: Saksamaa ei saa praegu Ukrainale rohkem Patrioti õhutõrjesüsteeme ega rakette anda

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles, et riik ei saa enam rohkem Ukrainat Patrioti õhutõrjesüsteemide ega nende juurde kuuluvate rakettidega aidata.

Pistorius vastas eitavalt ajalehe Berliner Morgenpost küsimusele kas Saksamaal on võimalik pakkuda lähiajal veelgi rohkem abi Ukrainale, mida ootab ees väga raske talv.

"Eelkõige Patrioti raketitõrjesüsteemide tarnimine on keeruline. Saksamaa on Ukrainale juba üle andnud mitu sellist süsteemi ja suure hulga juhitavaid rakette. Praegu ei ole meil võimalik rohkem teha. Kõike, mille me praegu ära anname, ei suuda me esialgu asendada. See tekitaks meie enda kaitsevõimesse lüngad, mille eest me ei saa vastutust võtta," vastas Pistorius.

Samas märkis ta, et teised riigid on teinud märkimisväärselt vähem ja peavad nüüd rohkem pingutama.

Minister rõhutas, et partnerriigid peavad seda küsimust "väga tõsiselt" arutama järgmisel Ukraina kaitsekontaktgrupi (Ramsteini formaadi) kohtumisel. See on kavandatud 17. novembrile.

Ukrainal on puudus Patrioti õhutõrjesüsteemide püüdurrakettidest, mida on vaja Venemaa ballistiliste rakettide allatulistamiseks.

Vene väed viimasel ajal taas intensiivistanud rünnakuid Ukraina energiataristu vastu, pidades silmas lähenevat talve ja kütteperioodi algust. Samas on Venemaa korraldanud selliseid rünnakuid kogu täiemahulise sõja vältel.

"Ma ei usu siiski, et Venemaal õnnestub talvel tsiviilobjektide õhurünnakute abil sõja käiku enda kasuks muuta," rõhutas Pistorius.

Ta viitas, et Vene armee ei edene rindel sugugi, kuigi tema kaotused on kolossaalsed – kuus hukkub 30 000–40 000 sõdurit. 

Itaalia välisminister sattus Ukraina toetamise tõttu küberrünnakute alla

Itaalia välisminister Antonio Tajani teatas, et küberkurjategijad avaldasid tema isikuandmed tumeveebis (darknet) ning püüavad tema perekonda hirmutada.

Sellest ühismeedias teatanud Itaalia esidiplomaadi sõnul on rünnakute põhjuseks tema selge ja põhimõttekindel toetus Ukrainale ning seisukoht suveräänse riigi vabaduse kaitsmisel.

Criminali informatici da giorni hanno diffuso i miei dati personali sul dark web e cercano altre informazioni, di fatto esponendomi a nuove minacce e intimidazioni. Coinvolgono anche la mia famiglia, sono pronti a pagare per altri dettagli su di me e sui miei cari. La mia reazione è molto semplice: non mi farò intimidire in nessun modo. Continuerò a lavorare per difendere il mio ministero e l'Italia, rafforzerò sempre più i legami e la collaborazione con i nostri alleati per proteggerci insieme. La nostra posizione sull'Ucraina è la ragione politica per cui sono entrato nel mirino: difendere la libertà di uno Stato sovrano, schierarsi in maniera limpida a favore di democrazia e indipendenza di una nazione per queste entità criminali è pericoloso. Si muovono anche in reazione alle attività che da mesi abbiamo messo in piedi per difendere la sicurezza informatica del Ministero degli Esteri. Alla Farnesina lavoriamo seriamente contro queste minacce: ho creato dal 1° gennaio una "direzione cyber" per proteggerci dalle incursioni informatiche di soggetti spesso collegati in qualche modo a entità statali a noi ostili. Siamo operativi e siamo collegati ai nostri alleati. La nostra scelta, la mia missione sono compiute: noi continueremo a difendere la nostra sicurezza, a difenderci dai criminali informatici. Con la convinzione che questo è il modo giusto per tutelare il popolo italiano e il nostro Paese.

— Antonio Tajani (@Antonio_Tajani) November 7, 2026

Tajani rõhutas, et ei lase end kurjategijatel hirmutada ning jätkab oma riigi kaitsmist.

"Minu vastus on väga lihtne: ma ei lase end mingil juhul hirmutada. Jätkan tööd oma ministeeriumi ja Itaalia kaitsmiseks ning tugevdan koostööd meie liitlastega, et saaksime end ühiselt kaitsta," ütles ta.

Minister märkis ka, et Itaalia välisministeerium suhtub küberohtudesse väga tõsiselt. 1. jaanuaril loodi ministeeriumis spetsiaalne küberjulgeoleku direktoraat, mille ülesanne on kaitsta riiki vaenulike riiklike struktuuride korraldatud rünnakute eest.

"Meie valik ja minu missioon on paigas: jätkame oma julgeoleku kaitsmist ning tõrjume küberkurjategijate rünnakuid. Olen veendunud, et see on õige tee Itaalia rahva ja meie riigi kaitsmiseks," rõhutas Tajani.

Hiljuti kutsus Itaalia peaminister Giorgia Meloni Euroopa Liitu üles määratlema selgelt Ukraina-teemaliste läbirääkimiste esindajad, et vältida dialoogis segadust ja lahkarvamusi.

Lisaks poliitilisele toetusele jätkab Rooma ka Ukraina kaitsevõime tugevdamist.

Itaalia valitsus valmistab ette Ukraina sõjalise abistamise 13. paketti, mis võib sisaldada ka Aster-tüüpi õhutõrjerakette, mida kasutatakse õhusihtmärkide, sealhulgas rakettide tõrjumiseks.

Venemaa rünnakutes hukkus Ukrainas ööpäevaga viis inimest

Venemaa rünnakutes Ukraina tsiviiltaristu ja elumajade pihta hukkus viimase ööpäeva jooksul viis ja sai vigastada kümme inimest.

Venemaa väed korraldasid Zaporižžja oblastis 53 asula vastu kokku 725 rünnakut, milles sai vigastada üks inimene, teatas oblasti kuberner Ivan Fedorov.

Donetski oblastis hukkus Venemaa rünnakutes kokku viis inimest ja sai vigastada veel viis inimest, teatas oblasti kuberner Vadõm Filaškin.

Dnipropetrovski oblastis ründas Venemaa kohalike võimude andmetel droonidega rohkem kui kümnel korral nelja rajooni.

Harkivi oblastis sai Venemaa rünnakutes vigastada kaks inimest. Rünnakute sihtmärgiks olid Harkivi linn ja kümme väiksemat asulat. Kuberner Oleh Sõnjehubovi sõnul kasutas Venemaa seitset raketti, üht Molnija-tüüpi drooni, 12 FPV-drooni ja 55 mehitamata õhusõidukit.

Rünnakutes said kahjustada elumajad, ettevõtted, autod, kool ja elektriliinid.

Lääne-Ukrainas asuva Volõõnia oblasti suunas saatis Venemaa mitu reaktiivmootoriga drooni. Allatulistatud drooni rusud kukkusid Lutskõi rajoonis asuva põllumajandusettevõtte territooriumile ja põhjustasid tulekahju büroohoones, teatas oblastijuhi kohusetäitja Roman Romaniuk.

Sumõ oblasti sõjaväevalitsuse andmetel korraldas Venemaa ligi 40 rünnakut 19 asula vastu. Kahjustada sai ja hävis mitu tsiviiltaristu objekti.

Venemaa väed kasutasid oblasti ründamiseks miinipildujaid, suurtükiväge, mitmiksraketiheitjaid, FPV-droone, mehitamata õhusõidukeid ja liugpomme.

Hersoni oblastis sai Venemaa rünnakutes vigastada kaks inimest. Rünnakud olid suunatud elutähtsa taristu ja tsiviilelanike elumajade vastu, teatas oblasti sõjaväevalitsus.

Venemaa rünnak jättis Dnipropetrovski oblastis elektrita 600 000 inimest

Venemaa ründas ööl vastu pühapäeva Dnipropetrovski oblasti energiataristut. Oblasti sõjaväevalitsuse juhi Oleksandr Hanža teate kohaselt jäi elektrita ligikaudu 600 000 inimest.

Täielikult jäid elektrita Dnipro, Kamianske, Samari, Pavlohradi ja Sõnelnõkõ rajoon.

"Haiglate ja elutähtsa taristu objektide elektrivarustus läheb üle generaatoritele. Energeetikud tegelevad juba elektrivarustuse taastamisega, kuid nende tööd raskendavad venelaste pidevad rünnakud," rääkis Hanža.

Olukorra tõsidust Dnipropetrovski oblastis kinnitas ka energiaettevõte DTEK.

"Öise rünnaku tagajärjel said kahjustada piirkonna olulised energiaobjektid. Elektrita jäi üle 600 000 oblasti elaniku. Piirkonna energeetikud töötavad juba elektrivarustuse taastamise nimel. Esmatähtis ülesanne on taastada elektrivarustus elutähtsa taristu objektidele. Võitlus elektri eest jätkub!" teatas ettevõte.

Ukraina õhuväe teatel tulistas Venemaa 7. novembri õhtul ja ööl vastu 8. novembrit Ukraina suunas Aasovi mere akvatooriumilt kolm raketti H-59/69.

Lisaks tuvastati Ukraina õhuruumis 164 Venemaa ründedrooni. Ukraina õhutõrjel õnnestus neist kinni püüda 137, sealhulgas 88 reaktiivmootoriga drooni.

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski sõnul häirisid Venemaa rünnakud kahe tuumaelektrijaama ühendusi Kiieviga.

Venemaa rünnakus Odessale hukkus üks inimene

Venemaa vägede rünnakus Odessale hukkus laupäeva õhtul üks inimene ja sai kahjustada taristu.

"Vaenlane ründas taas Odessat. Taristu sai kahjustada," kirjutas Odessa sõjaväevalitsuse juht Serhi Lõssak laupäeva õhtul ühismeediakanalis Telegram.

Lõssaki sõnul hukkus rünnakus üks inimene. Ta ei täpsustanud, kas oli ka vigastatuid.

Viimati tabas Odessat Venemaa õhurünnak 2. novembri öösel, kui vigastada sai neli inimest.  

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2290 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes  1 606 400 (+2290);

- tankid 12 458 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 25 668 (+14);

- suurtükisüsteemid 52 044 (+44);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2257 (+3);

- õhutõrjesüsteemid 1751 (+4);

- lennukid 452 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 3099 (+6);

- operatiivtaktikalised droonid 600 177 (+1337);

- tiibraketid 5196 (+4);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 171 850 (+461);

- eritehnika  4888 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.