Käitumisprobleemidega lapsi on koolides olnud pea alati. Põltsamaa põhikoolis on aga väike hulk õpilasi suutnud luua olukorra, kus kohalik omavalitsus on otsustanud palgata kooli turvafirma ja anda õpetajatele ka häirenupud. Seda selleks, et tagada koolis turvatunne.

"Nad tungisid päeval koridoridesse, kusjuures uksed on kinni, aga ikkagi nad pääsesid majja ja lõhkusid prügikaste, tagusid jalgadega uksi, täielikult segasid ja ähvardasid. Tulid kirjad ka lastevanematelt, et ebaturvaline keskkond, võtke midagi ette. Õpetajad pöördusid juhtkonna poole, et ebaturvaline keskkond, et palun aidake ja me mõtlesimegi, et kutsume siia turvafirma," rääkis Põltsamaa põhikooli direktor Henry Kallaste.

Direktori sõnul oli turvafirma palkamine viimane meede, mida kool kasutusse võttis peale seda, kui oli räägitud nii muret tekitavate lastega kui ka nende vanematega. Samuti olid lastega vaeva näinud nii psühholoog, sotsiaalpedagoog kui ka lastekaitse. See aga soovitud tulemust ei toonud. Eesti koolijuhtide ühenduse tegevjuhi Aule Kinki sõnul on turvamehi ka mujal Eesti koolides ajutise meetmena appi võetud, kuid tegemist on olnud üksikute juhtumitega. Sarnaselt Põltsamaale pole teised meetmed lahendust toonud.

"Lastel on karistamatuse tunne tekkinud. Ja nagu meie seadusandlus on... Nad alati küsivad, aga mis te meiega saate teha. Mitu juhtumit peab olema, et saata õpilased kinnisesse asutusse? Kahjuks meil on üsna pikk protsess selleni, et mingi otsus langeks nende õpilaste kohta," sõnas Kallaste.

Kui enam kui kümme aastat tagasi eraldati käitumisprobleemidega lapsed üsna kiirelt erikoolidesse, siis tänaseks on Eestis otsustatud minna kaasava hariduse teed, mis tähendab, et ka need, kelle käitumine on murettekitav, õpivad teiste lastega samas koolis. Kinnisese lasteasutusse saadetakse lapsi viimase meetmena ja kohtu määruse alusel.

Tartu Ülikooli kaasava hariduse lektor Pille Nelis ütles, et uuringud näitavad, et mitmekesises õpikeskkonnas õppimisel on positiivne mõju õpilaste akadeemilistele tulemustele ja ka sotsiaalemotsionaalsele arengule.

"Jah, tõesti uuringutes selline positiivne mõju sotsiaalemotsionaalsele arengule on veidi hägune, aga uuringud ei too välja kindlasti negatiivset mõju ei tavapäraselt arenenud lastel ega ka toevajadusega lastele," ütles Nelis.

Ligi 10 aastat mitmetes koolides õpetajana töötanud Gerly Lehtmetsa sõnul pole aga kaasava hariduse põhimõtet seni omaks võetud.

"Mina arvan, et see ei ole korralikult käima läinudki. Me kõik teame, et meie õpetajaskond vananeb, meil on klassi ees kogenud pedagoogid, kes on töötanud õpetajana juba siis, kui meil oli teistsugune riigikord. Ja need põhimõtted mõnes mõttes on sealt ka tänapäeva klassiruumi kaasa tulnud. Kuni meil on veel selline suhtumine valdav, et kõik, kes on vähegi erilised, keerulised või teistmoodi tuleb saata kuskile ära, siis see kaasav haridus ei rakendugi," ütles Lehtmets.

Muret tekitavaks peab Lehtmets ka vastutuse lükkamist teistele osapooltele.

"Väga lihtne on näidata näpuga, et vanemad ei ole pööranud oma lastele piisavalt palju tähelepanu, vanemad ei ole kehtestanud oma lastele piisavalt reegleid või et õpetajad on liiga leebed või et meie hariduspoliitika Eesti riigis on hukas. Mul on pea kõikides kollektiivides olnud keegi, kes leiab, et temaga on raske - saadame erikooli. Et see poiss on tüliõun, käitub halvasti - saadame kinnisesse kooli ära. Kus on see müstiline "ära" ja kes see on siis imeinimene seal "äras", kes need noored siis korda teeb?" lisas Lehtmets.

Nii Lehtmetsa kui ka sotsiaalpedagoogide ühingu hinnangul jõutakse olukordadeni, nagu Põltsamaal, kuna praegu jäävad abi vajavad lapsed ja pered piisavalt vara märkamata. Sotsiaalpedagoogi Viktoria Latova-Küti sõnul puudub selleks Eestis läbimõeldud ja koostööle suunatud süsteem.

"Minu meelest peaks kõvasti ressurssi suunama juba sünnitusjärgsesse perioodi, kui laps on kodus, ta ei olegi üldse haridussüsteemis, siis tegelikult me keegi ei tea ju kuidas tal läheb. Ma arvan, et kõigil laste heaoluspetsialistidel on mõni lugu, kus aastaid oli laps väga hädas, keegi ei teadnud mitte midagi ja nüüd, kui lõpuks süsteem märkas ja hakkab sekkuma ja lapsele abi pakkuma, on võib-olla juba väga pöördumatu kahju tekkinud," rääkis Latova-Kütt.

Põltsamaa kooli direktori sõnul on nende koolis turvatunne peale turvameeste tulekut taas kasvanud. Õpilased, kelle tõttu turvafirma palgati, ei ole aga sellel nädalal kooli jõudnudki. Kas lapsed õnnestub tuua tagasi Põltsamaa kooli keskkonda või jätkavad nad õpinguid mujal, pole veel selge.

"Ma arvan, et see lõplikult nende noorte muret ei lahenda. See annab mingisugusele väiksele osale sellest probleemist mingisuguse lahenduse.See on praegu signaal ühiskonnale, et mõtleme siis, mida me saame teha, et asjad ei jõuaks nii kaugele. Noored on ühiskonna peegel ja ma arvan, et meil on praegu raske seda peeglit vaadata. Et mõelda läbi, mida meie siis täiskasvanutena oleme valesti teinud, kuidas me oleme lasknud asjadel nii kaugele minna," ütles Latova-Kütt.