Kommentaar: kui vana võim ei taha ära minna, kas ta saab siis jääda? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Narva raekoda
Narva raekoda Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Pealkiri võib tunduda absurdne, ent võimuvaakum Narvas tekitas just sellise küsimuse – mis saab siis, kui volikogu enamus tahab valida uue linnapea, aga volikogu vähemusse jäänud juhid ei võta seda lihtsalt päevakorda? Ja kui nad venitavad kaks kuud, kas siis muutub volikogu tegutsemisvõimetuks ja peab laiali minema? Kas volikogu võib koguneda ka omaalgatuslikult?

Narvas, kus koroonanäit 100 000 inimese kohta on 801 ja linn vajab varsti kriisijuhtimist, puudub võim.

Juba 11. novembril tekkis piirilinnas uus võimukoalitsioon, kes umbusaldas senist linnapead, volikogu esimees astus ise tagasi, tema ülesanded on ühe aseesimehe kanda, aga ikka pole selge, millal hakkab volikogu arutama uue esimehe ja uue linnapea valimist. Vana võimu kontrollitud volikogu juhtkond seda päevakorda pole võtnud ja nii saab vaid oletada, et võib-olla juhtub see 17. detsembril, võib-olla kohe enne või pärast jõulupühi, võib-olla uuel aastal.

Siin ongi konks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) järgi, kui umbusalduse järgselt ei valita uut linnapead või vallavanemat kahe kuu jooksul, muutub volikogu tegutsemisvõimetuks ja läheb laiali. See ei tähenda aga uusi valimisi, vaid seniste volikogu liikmete asemel hakkavad omavalitsust valitsema nende asendusliikmed.

Narvas tähendaks see poliitiliselt täiesti uut olukorda, kuna volikogust lahkuksid ka võimupöördes kokku leppinud 17 volinikku ja pole selge, kas kõik nende asendusliikmed tahavad kohalikus poliitelus samasugust vahetust.  

Kuna volikogu juhtimine on veel endise võimu käes, siis ehk just see ongi nende eesmärk, kõlab piirilinnas oletusi. Nagu on kuulda ka rahustavaid hääli, et ei-ei, ärge üle mõelge, nii hulluks asjad ka ei lähe, Narvas kulgebki kõik sageli aeglasemalt.

Esmapilgul näib, et väljastpoolt ei saa keegi kohustada volikogu istungit kokku kutsuma või kõrvalt määrama selle päevakorda.

KOKS ütleb küll, et volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.  Aga kui ei kutsu või ei pane päevakorda palutud küsimusi?

Sarnane olukord oli 2004. aastal Loksa linnas, kus volikogu esimees keeldus volikogu kokku kutsumast või kutsus kokku päevakorraga, mis ei vastanud istungi kokkukutsumise ettepaneku teinud volikogu liikmete soovile. Sellises olukorras otsustasid linnavolikogu kaheksa liiget tegutseda omal algatusel ja kutsusid ise volikogu istungi kokku.

Järgnenud vaidlus jõudis riigikohtusse, kes nentis otsuses, et KOKS ei sätesta volikogu liikmete õigust omaalgatuslikult koguneda volikogu istungile. Ent – nüüd hakkab minema sisuliseks ja huvitavaks – riigikohus lisas, et põhiseaduse järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused, mille esindusorganiks on volikogu.

"Rahva poolt valitud esindusorgani põhiseaduslike ülesannete täitmine ei saa sõltuda ühe isiku meelevaldsest tegevusest või tegevusetusest," seisab riigikohtu otsuses. "Seepärast peab kolleegium võimalikuks, et volikogu võib teatud tingimustel istungile koguneda ka siis, kui volikogu esimees keeldub volikogu istungi kokku kutsumisest vähemalt neljandiku volikogu koosseisu poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks."

Seega, kui volikogu istungi kokkukutsumise taotlust ignoreeritakse, siis saab volikogu omaalgatuslikult koguneda. Oleks muidugi äärmiselt harukordne juhtum, mida seadusandja pole osanud ette näha.

Mis Narva võimuga tegelikult saab, selgub 10. detsembril, kui volikogu eestseisus peaks kinnitama 17. detsembri volikogu korralise istungi päevakorra. Võimupöörajate ettepaneku järgi tuleks siis valida nii linnapea kui ka volikogu esimees ja avaldada umbusaldust kahele aseesimehele.

Rahandus- ja justiitsministeeriumi ametnikud vaatavad Narvat tähelepaneliku pilguga. Järgmise aasta sügiseks peaks olema valitsuse laual KOKS-i muudatused ja nüüd on selge, et nende koostamise senisesse kavasse tuleb lisada veel üks muudatus – vastus küsimusele, mida teha siis, kui omavalitsuses vahetub võim, aga vanad olijad ei taha ohje käest anda ja lükkavad lahkumist muudkui edasi.

Neid ei saa ju lasta turvameestel välja visata.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: