Kell 20 "Suud puhtaks": kuidas käib Eestis üksikvanemate käsi? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eestis on enam kui 30 000 perekonda, kus last või lapsi kasvatab vaid üks vanem. Kuidas käib üksikvanema ja tema pere käsi praeguses Eestis? Kuidas toetada lapsevanemat, kes peab olude sunnil üksinda tegema kahe inimesed tööd? Seda uurib ETV arutelusaade "Suud puhtaks".

Ühe vanemaga perede toimetulek on ühiskonna arengu ja jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline, kuna puudutab oluliselt laste heaolu ja elukvaliteeti.

Põhjuseid, miks vanem last või lapsi üksinda kasvatab, on erinevaid - sagedaseimad neist on vanemate kooselu lõppemine või pole kunagi koos elatudki, tuvastamata isadus või harvemal juhul ka ühe vanema surm. Üksinda lapse kasvatamist peetakse tänapäeval aga küllaltki tavaliseks ja see ei ole midagi eriskummalist võrreldes ka teiste riikide statistikaga. Siiski on üksikvanemaga perede teel tihti hulk takistusi, mis võivad piirata nii vanema kui lapse normaalset ja täisväärtuslikku elu.

Üheks - ja paljude saate toimetusele kirjutanud vanemate sõnul olulisimaks - on just materiaalne toimetulek. Et ühe vanemaga peredes toob leiva lauale tihti vaid üks töölkäija, on töötavate ja ülalpeetavate pereliikmete suhe halvem kui kahe vanemaga peredes. Üle 90 protsendi Eesti üksikvanematest on just naised ja kuna sageli on naiste sissetulek võrreldes meestega väiksem, suurendab see ühe vanemaga perede vaesusriski. Tihti ei saa vanemad sellises olukorras arvestada ka teise, perest lahus elava lapsevanema toega ei lapse kasvatamisel ega ka tema ülalpidamisel. Üksi kasvataval vanemal on sageli keerulisem ühildada töö- ja pereelu, sest puudub võimalus kohustusi teise vanemaga jagada. Sellevõrra võivad üksinda last kasvatavad vanemad kogeda ka märksa rohkem stressi.

Vaesemast perest pärit laps kogeb eakaaslastega võrreldes tõenäoliselt suuremat materiaalset ilmajäetust – tal on vähem võimalusi nii huvitegevuseks kui ka eakaaslastega sarnastes tegevustes osalemiseks, vaba aja veetmiseks näiteks kinos, teatris jne. Ehk võrreldes kahe vanemaga peredega kogevad üksikvanemad ja nende lapsed majanduslikest raskustest tulenevalt sagedamini ka mitmesuguseid sotsiaalseid ja psühholoogilisi toimetulekuraskusi. Uuring kinnitab, et üksikvanemaga laste endi hinnangul on neil teistega võrreldes ka vähem sõpru ning nad on iseendaga vähem rahul. Samuti näitavad uuringud, et ühe vanemaga perede lastel on teiste lastega võrreldes koolis enam õpi- või käitumisraskusi.

Lapse arengus on väga oluline ka pere sotsiaalne võrgustik. Perekonna tugivõrgustiku moodutavad nii isa kui ka ema vanemad, vanavanemad ja teised sugulased, lähedased, samuti sõbrad ja töökaaslased. Kõigi nende poole saavad lapsed või vanem vajadusel abi palumiseks pöörduda. Teise vanema puudumisel võib nii lapse kui vanema enda sotsiaalsete suhete võrgustik aga kitseneda ning saadav toetus ja abi sellevõrra väiksem olla. Lisaks on lahutatud paaride puhul lapse suhtlemine lahus elava vanemaga sageli raskendatud, kui vanemate omavahelised suhted on pingelised ega arvesta lapse õigust suhelda teise vanemaga.

Kas üksikvanemad on Eestis piisavalt toetatud? Kuidas paremini aidata üksi last kasvatavaid vanemaid ja ühe vanemaga kasvavaid lapsi?

Saates arutlevad lapsevanem Ann Vool, Eesti Naise peatoimetaja ja lapsevanema Heidit Kaio, kirjanik, režissöör ja kahe lapse ema Elo Selirand, lapsevanem Piret Reinson, kliiniline psühholoog ja pereterapeut Jelena Põldsam, sotsiaalministeeriumi laste heaolu osakonna juht Hanna Vseviov ja siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika juht Lea Danilson-Järg. Oma lugu jagab ka viit last üksi kasvatanud Madis.

"Suud puhtaks" alustab ETV-s teisipäeval kell 20. Saate meeskonda ootab ka vaatajate üksikvanemlusega seotud küsimusi, kogemusi ja mõtteid. Toimetusele saab kirjutada suudpuhtaks@err.ee.

Otsesaate ajal on avatud telefoniliin vaatajate küsimusteks ja kommentaarideks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: