"Just selle esimese lapse toetus peaks olema massiivne, et inimesed selle esimese lapse saaksid, sest kui esimene on juba olemas, siis tuleb teine ja kolmas ja võib-olla neljaski," ütles Madis Ligema.

Majandusteadlane ja Pere Sihtkapitali nõukogu liige Raul Eamets rõhutas aga pere kolmanda lapse toetamise olulisust.

"Kui plaanitakse kolmandat last, siis see tähendab tegelikult ka nagu sellist kvalitatiivset muutust elamises, sest see tähendab ühte tuba juurde või suuremat autot, sest kolm lastetooli ei mahu enam igasse autosse ära. Miks see kolmanda lapse teema nii oluline on – pooled Eesti lastest elavad peredes, kus on kolm ja rohkem lapsi," selgitas Eamets.

Vanemapalk ja kindel protsent SKTst

Ühe lahendusena sündimuse tõusuks tõi Eamets välja idee vanemapalga pikendamisest kodustele vanematele: "Meil on kindlasti ka selliseid vanemaid, olgu need siis kas isad või emad, aga nendelt me oleme selle võimaluse ära võtnud. Minule näiteks väga meeldis Heido Vitsuri ja Indrek Neivelti ettepanek, et kui sa oled otsustanud täiskohaga lapsi kasvatada, siis sa saad Eesti mediaanpalga – neil oli 500 eurot lapse kohta, kui on kolm last, siis 1500 eurot," ütles Eamets

Euroopa Parlamendi liikme Jana Toom sõnas, et Eesti peaks võtma lastega perede toetamise riiklikuks prioriteediks ja eraldama sinna kindla osa eelarvest.

"Meil on häbiväärselt väikesed lastetoetused. Meil on meeletult suur protsent lapsi, kes elavad suhtelises vaesuses ja lihtsalt vaesuses," rõhutas viie lapse ema Toom. "Me peame töötama välja riikliku poliitika just lastele suunatult ja eraldama sinna teatud protsendi SKT-st. Täpselt nii, nagu me teeme kaitsevaldkonnas," ütles Toom.

Toetustega tõmblemine röövib kindlustunde

"Pere ja Kodu" peatoimetaja Elin Järvsaare sõnul on lastevanematele oluline toetuste stabiilsus ja seaduste pidev muutmine peletab noored vanemaks saamisest eemale.

"Nendest summadest olulisem on see kindlustunne. Oleme viimastel aastatel väga palju teinud muudatusi perehüvitiste ja toetuste süsteemis. See ei anna mitte mingisugust kindlustunnet – üles-alla, niipidi-naapidi, need reeglid on teistmoodi," toonitas nelja lapse ema Järvsaar. "See süsteem on muudetud nii keeruliseks ja see ei anna kindlustunnet, et 18 aastat olen ma toetatud. Isegi kui see vanemahüvitis või toetused on jube suured, siis ma tean, et nelja aasta pärast võib see juba hoopis teistmoodi olla ja ma ei julge astuda seda sammu," selgitas Järvsaar.

Raul Eamets nõustus, et demograafiaprobleem vajab pikaajalist lepet nagu riigikaitse. "Perepoliitika ja demograafia küsimused on täpselt sama olulised, kui on seesama julgeoleku teema, ehk siis siin on vaja ühiskonnas ja erakondadeülest konsensust. Täna on vist kõik erakonnad aru saanud, et see on probleem, aga nüüd oleks vaja teha üle valimisperioodide otsuseid ja strateegilisi otsuseid. Üks koalitsioon tõstab, teine langetab – ma saan täiesti aru naistest, et kuidas ma julgen sellisel juhul neid riske võtta. Vastasel juhul me lihtsalt sureme välja," ütles Eamets.

Eestis sündis 2025. aastal 9240 last, mis on negatiivne rekord. Arutelus prognoosis Eamets, et tänavu võib sündide arv langeda juba alla 9000.