Ohutusjuurdluse keskused: Estonia hukku on vaja täiendavalt uurida

{{1608296580000 | amCalendar}}
Parvlaev Estonia
Parvlaev Estonia Autor/allikas: Kaader videost

Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse asutused allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis näeb ette lisauuringud m/l Estonia huku põhjuste uurimiseks ning teavitasid sellest kolme riigi valitsusi.

Kolme riigi õigusalane koostöö on vajalik, kuna 1995. aasta veebruaris leppisid Eesti, Soome ja Rootsi Estonia hauarahu kaitsmise mis tahes tegevuste eest. Samuti on mitmed muud riigid ratifitseerinud rahvusvahelise hauarahu kokkuleppe. Muudatused riikide seadusandluses või nende tõlgendustes tehakse vajadusel vastavalt rahvusvahelisele õigusele.

Ohutusjuurdluse keskuse juht Jens Haug ütles pressikonverentsil, et on pöördunud valitsuse poole palvega, et hauarahuleping ei saaks vajalikel allveeuuringutel takistuseks.

Allveeuuringute nimekirjas on Haugi sõnul üheksa võimalikku tööd, nende seas sonari uuringud, merepõhja uuringud, laeva ümbruse uuringud ja katsetükkide uuringud.

Haug märkis, et Eesti ohutusjuurdluse keskus on lipuriigina selle uurimise juhtriik.

Haug ütles, et praegu on tähtaegadest vara rääkida. Rootsi siseminister Mikael Damberg ütles Stockholmis toimunud pressikonverentsil, et tema soov on, et hauarahuga seonduv saaks lahendatud 2021. aasta esimeses pooles ning tal on selle teemal olnud juttu ka parlamendierakondadega.

"Oleme juba alustanud Rootsi hauarahuseaduse analüüsi. Nii et see pole ülimalt keeruline töö, kuid seda tuleb teha õigesti. Minu eesmärk on, et saaksime 2021. aasta esimesel poolel seaduses muudatusi teha," ütles Damberg.

Uue uurimise vajaduse tingis kahe augu avastamine laeva keres. Need vigastused olid varem dokumenteerimata. Ohutusjuurdluse keskused kolmes riigis on kogunud materjale ning vaadanud nii vanu kaadreid kui ka kogu Norra filmitegijate materjali, kus vigastusi esmakordselt näha sai.

"Selleks, et anda adekvaatset hinnangul nendele laevakere vigastustele, on vajalikud allveetööd. Oleme selles osas suhelnud oma Soome ja Rootsi kolleegidega ja oleme selles osas ühel meelel," sõnas Haug.

Ta ei soovinud teha oletusi, mis võis võis laeva kere vigastused põhjustada. Samas välistas ta vigastuste põhjusena näiteks laevakerre augu lõikamise kütuse eemaldamiseks.

Ratas tervitab otsust

Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles ERR-ile, et tervitab kolme riigi ohutusjuurdluse keskuste otsust. "Ma arvan, et tulenevalt sellest samast dokumentaalfilmist, mida me oleme näinud selle aasta sügisel, vajab Estonia lisauurimist ja lisauuringuid," sõnas Ratas.

"Kindlasti ohutusjuurdluskeskused teevad siin oma tööd, nii nagu on seadustes seatud - iseseisvalt. Aga ma arvan, et see on ääretult oluline, et arvestades uut infot, arvestades ka ühiskonnas väga tugevat soovi saada vastuseid vastamata küsimustele, on seda vaja teha kindlasti läbipaistvalt, seda on vaja uuesti uurida," lisas Ratas.

Ratas märkis, et valitsus pakub igakülgset koostööd näiteks rahaliste vahendite puhul.

Rootsi plaanib Estonia vraki uurimist

Rootsi teatas reedel, et plaanib alustada 1994. aastal põhjaläinud parvlaeva Estonia vraki uurimist, mida riigi seadused seni keelanud on.

Rootsi õnnetusjuurdluste keskus tegi taotluse vrakki uurida seoses dokumentaalfilmiga, kus näidati, et parvlaeva keres oli seniavastamata auk.

"Meil ei ole plaanis tühistada seadust, mis kaitseb hauarahu, kuid me uurime viise, kuidas seda seadust kohandada, et viia läbi uuringuid, mida õnnetusjuurdluste keskus teha tahab," ütles sisemminister Mikael Damberg.

Uurijate 1997. aasta lõpparuande kohaselt põhjustas katastroofi tormis lahti rebenenud vöörivisiir, mis tõmbas kaasa sellega ehituslikult seotud rambi, mille tõttu pääses vesi autotekile.

Mõned ellujäänud ja ohvrite sugulased on üle 20 aasta nõudnud uut uurimist. Sealjuures väidavad mõned, et vöörivisiiri avanemine ei oleks viinud laeva nii kiire põhjaminekuni. 

Aastal 1995 kehtestasid Rootsi, Eesti ja Soome valitsused kokkuleppes katastroofi piirkonnas hauarahu, millega keelati oma kodanikele vrakile sukeldumine. 

Tänavu linastunud dokumentaalfilmi järel hakati taas nõudma uue juurdluse korraldamist. 

Rootsi, Soome ja Eesti õnnetuse juurdlusorganid algatasid eeluurimise, et selgitada välja, kas 1997. aasta raporti järeldused tuleb ümber hinnata.

Nad taotlesid ühiselt seaduste muutmist, et võimaldada potentsiaalselt uute sukeldumiste korraldamist. 

Damberg ütles reedel, et töö seadusmuudatuste läbiviimiseks käivitatakse ning dialoog Eesti ja Soomega jätkub. 

Parvlaev Estonia uppus 1994. aasta 28. septembril teel Tallinnast Stockholmi. Katastroofis sai surma 852 inimest

 

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Anne Raiste, Merili Nael

Allikas: ERR, BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: