Eesti ootab oma esimest koroonavaktsiini saadetist juba sel nädalal, kui kohale peaks jõudma Euroopas esimesena müügiloa saanud Pfizer/Biontechi vaktsiin. Tegemist on uut tüüpi vaktsiiniga, mille tööpõhimõte erineb senistest.

"Kui praegustes vaktsiinides püütakse inimese sisse viia immuunsuse tekitamiseks kas nõrgestatud haigustekitaja, elutu haigustekitaja või mõni haigust tekitav komponent, siis nende vakstiinide puhul viiakse sinna selline biomolekul, mis signaliseerib organismi enda rakkudele, et nad toodaksid ühe komponendi viirusest, viirusvalgu ,mis ei ole küll viirus ja ei tee seal kahju, aga annab organismi immuunsüsteemile teada, et sellise välisvaenlase vastu tuleb võidelda," rääkis Irs.

Uuringud näitavad, et see vaktsiin kaitseb inimesi sümptomaatilise koroonaviirusesse haigestumise eest.

"Kas ta hoiab ära viiruse levitamist, kas ta hoiab ära asümptoomseid haigusjuhte, selle me peame veel välja selgitama," lisas ta.

Nädal pärast esimese vaktsiinidoosi saamist tekib organismis mingisugune kaitse, 21 päeva hiljem tuleb teha uus süst ning lubatud immuunsus tekib seitse päeva pärast teist süsti. Irsi sõnul on vaktsiin väga tõhus, kümnest potentsiaalsest haigestumisest üheksa õnnestub selle vaktsiiniga ära hoida.

"Kuna see on väga efektiivne vaktsiin, siis selle tasakaalustamiseks põhjustab küllalt palju vaktsineerimisreaktsioone. Süstekoha valu on väga tavaline ja üldistest reaktsioonidest selline väsimustunne, üldine enesetundemuutus, mis kestab 1-2 päeva on ka üsna tavaline," sõnas ta.

Raskeid kõrvaltoimed peaaegu ei esine. Irs tõi näiteks USA, kus tänaseks on vaktsineeritud 270 000 inimest ning on tekkinud kuus tõsisemat reaktsiooni, millest kaks on olnud kiire tekkega rasked allergilised reaktsioonid.

Seetõttu soovitatakse, et inimesi peale vaktsineerimist vähemalt 15 minutit kohapeal jälgida.

"Sealt ei tohi minema tormata, tuleb olla arsti silma all. Need on ravitavad reaktsioonid ja tekivad kiiresti. aga seda tuleb jälgida," rõhutas meditsiininõunik.

Pfizer/Biontechi vaktsiini ei tohi manustada inimesele, kelle puhul on varasemalt teada ülitundlikkus mõnele vaktsiini komponendile. Need komponendid on Irsi sõnul teada tohtritele, kes vaktsineerimist teevad.

"Vaktsineerida ei saa inimesi, kes on parasjagu väga haiged, kõrge palavikuga, mingi ägeda nakkushaigusega. Tavaline külmetushaigus või ka see kui inimene kahtlustab, et ta on läbi põdenud nakkuse, ei ole vastunäidustus," märkis Irs.

Irsi sõnul ei ole hiljuti koroona läbipõdenute või asümptomaatiliste koroonahaigete vaktsineerimine ohtlik. "Kas nad saavad sellest lisakasu või ei, jällegi me peame seda uurima edasi pärast selle vaktsiini kasutamisele võtmist," sõnas Irs.

Kas detsembris vaktsineeritud peavad juba suvel minema vaktsineerimisel uuele ringile, pole esialgu võimalik öelda. Irsi sõnul on praegu tõestatud, et immuunvastus püsib vähemalt kolm kuud, uuelt vaktsiinil eeldatakse suhteliselt pikka kestust, kuid uuringud veel käivad.