Tartu Ülikooli peahoone taga, Jakobi ja Munga tänava nurgal käib juba mullu kesksuvest saati suur ehitustöö. Kõva töö on teha ka arheoloogidel, sest praktiliselt kohe pärast asfaldikihi eemaldamist paljastusid maa seest kesk- ja varauusaegsete elamuhoonete müürid.

"Siin on ikkagi mitu tuhat ruutmeetrit pinda uuringualal. Põhimõtteliselt sellisena, nagu Põhjasõjas 1708. aastal Tartu hävitati, sellisena see olukord oli. Me piltlikult öeldes avasime sellise varauusaegse konservi, kõik see elamukvartal on sellisena säilinud, nagu see 1708. aastal, kui hävis, oli," rääkis arheoloog Rivo Bernotas.

Nii suures mahus pole arheoloogidel Tartus vanalinnas ammu ühtki elamukvartalit uurida õnnestunud.

Lisaks müüridele on maa seest välja tulnud hulgaliselt väiksemaid leide. Näiteks Jodokus von der Recke Tartu piiskopiks pühitsemise tseremoonia ajal jagatud mälestusžetoon 1545. aastast, mille taolist pole Eestist varem leitud.

"Me oleme leidnud mitmeid hüpokaustahje, mis oli keskaegne küttesüsteem. Oleme leidnud ka teiste ahjude jäänuseid, kõikvõimalikke olmeesemeid, potikilde, ahjukahle, metallesemeid, münte ja nii edasi ja nii edasi," rääkis Bernotas.

Veel on leitud hulganisti looma- ja kalaluid, mis võimaldavad uurida näiteks keskaegse tartlase toitumis- ja loomapidamiskombeid. Bernotase sõnul on selle maatüki kõige magusamad leiud ilmselt veel kolm-neli meetrit sügavamal praegu uuritavast kihist.

"Alati on selline hea ja põnev tunne, kui saad anda oma väikese panuse sellesse, et ajaloopuslest järjekordne tükk paigale seada. Ega iga päev ei ole seda, et sa saad tõesti mitu tuhat ruutmeetrit kuskil vanalinna muinsuskaitsealas lahti võtta. Selles mõttes on kindlasti tegemist üle keskmise huvipakkuva objektiga," nentis Bernotas.

Kevadel jätkuvad kaevamised teisel krundipoolel.