Tartu südalinna kultuurikeskuse platsil käib töö rohkem kui viie meetri sügavuses ehitussüvendis. Praeguseks on arheoloogid jõudnud keskaegsete ja muinasaegsete kihtideni. Päevavalgele on tulnud nii toonased kuivenduskraavid, hoonepõhjad kui ka märgid vilkast käsitööst.

"Hästi palju on tulnud välja münte. Võib-olla harukordsem, mida nii sageli kaevamistelt ei tule, et oleme leidnud päris palju kaubaplomme, mis siis annavad aimu Tartu omaaegsetest kaubasidemetest erinevate Euroopa riikide lähiriikidega," lausus arheoloog Rivo Bernotas.

Tartu kultuurikeskuse Siuru aladelt leitakse iga päev midagi. Kõige sagedasemad leiud on väikesed metallist esemed. Seda, et maa sees peitub tihe kultuurkiht, teati juba varasemast. Sellegipoolest on alalt leitud rohkem esemeid, kui arheoloogid alguses ette kujutasid.

"Nii suures mahus ehitust Tartus ei ole ju varem olnud. Seda, et nad nii suurel alal saavad siin lahti võetud, on võib-olla Eesti arheoloogias erakordne," ütles Bernotas.

Arheoloogilised uuringud jätkuvad objektil järgmise aasta lõpuni.

"Kõik on plaanipärane, arheoloogid on tublid ja minu teada nad on isegi natuke graafikust ees. Kulud on mõnevõrra suuremad, kui me päris alguses aastaid tagasi eeldasime," sõnas südalinna kultuurikeskuse juhataja Aavo Kokk.

Väljakaevatud müürid alles ei jää, vaid need salvestatakse digitaalselt. Kõik väikesed esemed antakse üle Tartu Linnamuuseumile.

"Minu plaan on küll see, et me teeme ikkagi näituse veel enne, kui see maja valmis saab, kusagil Tartu kesklinnas. Üsna ilmne on, et me mingisugusel moel digitaalselt kirjeldame näiteks, et kui tuleb Tartus konverents, siis avaja saab öelda, et siin oli vanasti hotell," lausus Kokk.

Nõnda hakkavad tulevased muuseumikülastajad kõndima seal, kus praegu läbikaevatav sajanditepikkune kultuurkiht lõppeb. Uus keskus ise ulatub sellest aga veel korruse võrra sügavamale.