Ravimiamet: vaktsiini ühe annuse tõhusust ei ole praegu tõendatud

Koroonaviiruse vastane vaktsiin
Koroonaviiruse vastane vaktsiin Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Ehkki Suurbritannia pikendas kahe Pfizeri vaktsiinidoosi vahelist aega 12 nädalani, siis Eesti ravimiamet seda ei soovita. Ameti hinnangul saab tugineda ainult seni tehtud uuringutele, kus kahe süsti vahele jäeti täpselt 21 päeva.

Eestisse jõudnud Pfizeri vaktsiinidest kasutatakse kohe ära kõigest pool. Ülejäänu jätab terviseamet varuks, et 21 päeva pärast esimest süsti oleks teise süsti jagu vaktsiini kindlasti olemas. 

Nõnda on seni käitunud ka teised riigid. Aga 31. detsembril soovitas Suurbritannia vaktsineerimise ja immuniseeriumise ühendkomitee sealset vaktsineerimisprogrammi muuta.

Komitee hinnangule tuginedes pikendasid britid kahe vaktsiinidoosi vahelist aega 12 nädalani ehk kuni 84 päevani.

Komitee märgib, et juba esimene vaktsiinidoos annab piisava kaitse ja sestap pole mõtet teist doosi igaks juhul varuks hoida. Selle võiks süstida juba järgmisele inimesele.

Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütleb, et vaktsiini ühe annuse tõhususest pole mõtet rääkida, sest teadusuuringud soovitavad kahte annust.

"Vaktsiini ühes varase faasi uuringus küll hinnati ühe annuse mõju. Siis said katsealused 60 mikrogrammi, mis on kaks korda suurem annus, kui müügiloa saanud vaktsiinil. Siis mõõdeti ka viirust neutraliseerivate antikehade hulka. See oli püsivalt madal, mis omakorda näitab, et organismi tõhusa kaitsereaktsiooni tekkeks on vajalik teine doos," selgitas Kiisk.

Põhjalikumas uuringus, kus vaktsiini sai üle 20 000 inimese, oli esialgne kogus juba kaheks jagatud. Kaks 30 milligrammist vaktsiinidoosi anti täpselt 21 päevase vahega.

"Seega, me saame öelda, et vaktsiini 95-protsendilise efektiivsuse tagamiseks on vaja kahte annust. Ja selline kaitse tekib umbes seitse päeva pärast teist annust," sõnas Kiisk.

Ravimitootja Pfizer ise ütleb, et esimene annus annab ajutise umbes 50-protsendilise kaitse. Suurbritannia immunoloogid aga ütlesid, et esimene doos annab kuni 90-protsendilise kaitse.

Britid selgitasid oma 31. detsembri pöördumises, et kahe nädala jooksul pärast esimese vaktsiinidoosi saamist nakatus 20 000 katsealusest 37. Aga kolmandaks nädalaks olid antikehad juba tekkinud ja siis nakatus ainult kaks inimest. Sellest nähtuvalt kinnitavad britid, et suur abi on juba esimesest vaktsiinidoosist.

Katrin Kiisk ütleb seepeale, et vaktsiinikatsetuste mõte polnud välja uurida, kuidas mõjub esimene doos. Seda võib küll proovida uuringu tulemustest järeldada, aga siis ongi tegemist tuletuse või arvamuse mitte teadusliku faktiga.

"Selliseid asju on vaja uurida ikkagi üsna standartsetes tingimustes. Ja üldjuhul tehakse seda läbi ravimiuuringute. Vaadatakse kindlad ajaperioodid, millal mingeid tulemusnäitajaid mõõdetakse. Aja jooksul me saame kindlasti rohkem teavet, aga hetkel on meil see teave, mis põhineb tehtud uuringutel. Ülejäänu on kõik natuke oletuslik ja ikkagi saame soovitada juhinduda kehtivast ravimiinfost," rääkis Kiisk.

Pfizeri toodetud vaktsiini infolehel on kirjas, et teine vaktsiinidoos tuleb anda vähemalt 21 päeva pärast esimest. Katrin Kiisk ütleb, et ilmselt ei juhtu midagi, kui see ajaperiood lüheneb või pikeneb mõne päeva võrra. Aga mis saab siis, kui teine süst teha brittide kombel 12 nädalat pärast esimest, seda keegi lihtsalt ei tea. Teame ainult seda, et kaks süsti on parem kui üks süst.

"Suure tõenäosusega ei ole vaja vaktsiinikuuri siis otsast alustada, vaid piisab ikkagi sellest teisest doosist. Aga jällegi mingisuguseid andmeid, millele tugineda ja väita väga kindlalt, et nii on, niisuguseid andmeid ei ole," lausus Kiisk.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: