Kirjutamata sõnapaar võib Tartu Ülikoolile maksta kuni poolteist miljonit

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Delta maja. Autor/allikas: Henry Narits

Rahandusministeeriumi audiitorid leiavad, et Tartu Ülikool rikkus Delta-maja riigihanget tehes seadust ja nüüd tuleks neil tagasi maksta ligi poolteist miljonit eurot toetusraha. Ülikooli hinnangul pole nad reegleid rikkunud ja raha nad tagasi maksta ei soovi.

2017. aasta suvel hakkas Tartu Ülikool otsima ehitajat, et rajada Emajõe kaldale uus IT-keskus. Hoonetekompleksi ehitamiseks kulus ligi 24 miljonit eurot, millest 13 ja pool miljonit andis Euroopa Liit. Järgmise aasta sügisel, kui ehitustööd juba käisid, märkas euroraha jagamise eest vastutanud SA Archimedes, et riigihankega võis midagi viltu minna.

"Siis hakati kinni pidama 25 protsenti ülikoolile mõeldud maksetest ja küsiti dokumentide kohta selgitusi," meenutas Tartu Ülikooli hankeosakonna juhataja Tuuli Ilula. "Ülikool andis selgitusi, rakendusüksus leidis, et hange on läbi viidud vastavalt seadusele ja väljamaksed taastati."

Ehitusfirmad Rand ja Tuulberg ning Ehitustrust tegid töö lõpuni, nii et 2020. aasta jaanuaris võis Delta Keskuses juba pidu pidada. Aga puhta juhuse läbi sattus ehitushange rahandusministeeriumi audiitorite tööplaani. Detsembri lõpus sai audit valmis ja selle tulemus ei rõõmustanud kedagi.

Sisuliselt samadel põhjustel, mis valmistasid omal ajal muret Archimedesele, soovitatakse ülikoolil tagasi maksta poolteist miljonit eurot. Sellest 1,35 miljonit Euroopa Liidule ja ülejäänu riigile.

Ministeeriumi finantskontrolli osakonna juhataja Kaur Siruli märkis, et rahvusvahelises hankes peab võrdselt kohtlema nii kohalikke kui välismaiseid huvilisi, ehk hanke tingimustes ei tohi olla nõudeid, mida saavad täita ainult Eesti ettevõtted.

"Ja antud juhul me leidsime, et oli kahjuks üks siseriiklik nõue sisse unustatud. Põhimõtteliselt pidid pakkujatel olema Eesti paberitega elektrikud," selgitas Siruli.

Pahandusest päästnuks sõnapaar "või samaväärne"

Täpsemalt oli riigihanke tingimustes kirjas, et elektritööde eest vastutaval isikul peab olema A-klassi pädevustunnistus. Audiitorid märkisid, et kuna niisugust tunnistust antakse välja Eestis, võib see välisfirmad hankelt eemale tõrjuda.

Kaur Siruli ütles, et pahanduse vältimiseks piisanuks sõnapaarist "või samaväärne".

"See on selle asja kõige tobedam lugu," tõdes Siruli. "Ja siit ka meeldetuletus kõikidele hankijatele, et kui te rahvusvahelisi hankeid teete, siis igaks juhuks pange kõikide nõuete ja standardite juurde sõnad "või samaväärne". Või siis panna hanke üldtingimustesse sisse, et siin hankes kõiki nõudeid ja standardeid lugeda koos sõnadega "või samaväärne"."

Tuuli Ilula ütles, et juba pärast Archimedese märkust tehakse niimoodi ka Tartu Ülikoolis.

Ometi pole ülikool auditi järeldustega nõus. Kõik, mida ülikool Ilula sõnul soovis, oli see, et elektrikul oleks tarvilikud oskused ja õigused.

"Tingimusena oli küll öeldud, et peab omama A-klassi pädevustunnistust vastavalt elektriohutusseadusele, aga nüüd sellele samale seadusele vastavalt, inimesele, kes on omandanud vastava kvalifikatsiooni välisriigis, see nõue ei laiene," selgitas Ilula.

Teisiti öeldes, ülikooli hinnangul võinuks välismaalane esitada ka mõne teise samaväärse dokumendi. Kaur Siruli aga ütles veelkord, et "samaväärne" pidanuks olema kirjas juba hankedokumendis. "Seda kusagilt kaude tuletama hakata ei ole asi, mida pakkujad peaks tegema," sõnas Siruli.

Tuuli Ilula polnud sellega nõus: "Tegelikult me ootame ju kõigilt riigihankel osalejatelt tutvumist nii hanke alusdokumentidega kui Eesti seadusandlusega. Et hiljem ka ehitustööd saaksid tehtud vastavalt Eesti seadustele ja nõuetele."

Ülikool: raha ei peaks tagasi küsima ka siis, kui me eksisime

Kaur Siruli tõdes selle arutelu kokkuvõtteks, et ega siin suurt mänguruumi pole. Euroopa Komisjon ajab hanketingimustes näpuga järge ja kui sõna "samaväärne" kirjas ei ole, siis piiratakse komisjoni hinnangul välismaiseid ettevõtteid ja kümme protsenti eurorahast ning viis protsenti riigi toetusest tuleb tagasi maksta..

Audiitoritele saadetud kommentaaris kirjutas ülikool, et isegi kui hanketingimustes oli viga, raha neilt tagasi küsida ei tohiks. Nimelt märkis ülikool, et väidetaval rikkumisel puudus igasugune sisuline mõju hanke tulemustele.

"Ükski välispakkuja hankele ei registeerunud," kirjutas ülikool ja lisas, et isegi, kui hankes oleks osalenud mõni teisest liikmesriigist pärit ettevõtja, on äärmiselt ebatõenäoline, et ta oleks olnud suuteline tegema kohaliku ehitusettevõtjaga võrreldes madalama pakkumise.

Kaur Siruli ütles, et Euroopa Komisjon on erinevate vaidluste käigus pidanud vastama ka niisugusele argumendile, aga vastus on ikka olnud ühesugune.

"See ei ole tegelikult nende jaoks asjakohane argument," sõnas Siruli. "Nad kohaldavad sellist ranget lähenemist üle Euroopa Liidu."

Rahandusministeeriumi audit ei tähenda siiski automaatselt, et Tartu Ülikoolil tuleks homme raha tagasi maksta. Konkreetse rahanõude peaks auditi põhjal kokku panema euroraha jagamise eest vastutav asutus, praegusel juhul riigi tugiteenuste keskus, kellel on otsusega aega märtsi lõpuni.

Soovi korral võib vea kinni maksta ka riigieelarvest

Iseenesest nõustub tugiteenuste keskus audiitorite järeldusega, et ülikool rikkus seadust. Samas märkis asutus auditit kommenteerides, et raha tagasinõudmine võib kaasa tuua põhiseaduse riive.

Nimelt hakati taoliste rikkumiste eest, nagu ülikool tegi, raha tagasi nõudma alles pärast 2018. aastat.  Ükski seadus ei muutunud, lihtsalt Euroopa Komisjon saatis suunise, et seaduse rikkujaid tuleb rangemalt kohelda.

"Seetõttu oleks põhjendatud vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse puhul rakendada finantskorrektsiooni üksnes nendele hangetele, mis on alustatud pärast 2018. aasta jaanuarikuud," märkis riigi tugiteenuste keskus oma kirjas.

Kaur Siruli ütles, et tõenäoliselt ei päästa ka see argument. "Komisjoni lähenemine on olnud selline, mida nad ka meile soovitavad, et sellised asjad on kogu aeg keelatud olnud vastavalt riigihangete direktiivile."

Niisiis ei usu Siruli, et sel teemal Euroopa Komisjoniga vaidlema minnes kedagi suur edu saadaks. Siiski jääb ülikoolile veel üks võimalus. Kaur Siruli ütles, et ise-enesest võib haridus- ja teadusministeerium otsustada ülikooli koorma enda peale võtta ja vajamineva raha riigieelarvest taotleda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: