Ajalooline Tartu toomkirik on seisnud sajandeid osaliselt varemetes, kuid ikka ja jälle kerkib esile unistus hoone endise hiilguse taastamisest. Visioone kiriku taastamiseks on olnud mitu, kuid seni on need eeskätt rahanappuse tõttu teostamata jäänud.

Tartu toomkiriku taastamise entusiasti Indrek Albergi sõnul kõnetaks Tartu turiste toomkiriku taastamisel kindlasti rohkem ning kirik oleks üks suuremaid tõmbeobjekte.

Itaalia arhitekti Monica Marchetti loodud nägemuse kohaselt saaksid säilinud tellismüürid täiendust klaas- ja teraskonstruktsioonidega, mis taastaksid kiriku kunagised võlvid. Ehkki algatus jõudis ka linnavalitsuse lauale, pole edasisi samme astutud.

"Paljud Euroopa linnad teevad seda ja lähevad oma juurte juurde tagasi, et taastavad olemasolevaid lagunenud objekte või siis võetakse see asi käima kasvõi etapi kaupa," sõnas Alberg.

Mõte toomkiriku taastamisest tekitab tartlastes vastakaid arvamusi. Mõni ei kujuta ette, milline see taastatud kujul täpselt välja peaks nägema, teine aga, et seda pole vaja taastada, sest on juba vaatamisväärsus.

Tartu ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul on toomikiriku taastamine praegu pigem unistus.

"Ei saa garanteerida, et mingite ekstreemsete ilmastikuoludega, kui on äike või paduvihm, siit midagi alla ei kuku. Nii et tulevik on selles mõttes selge, et siin midagi peab ette võtma," sõnas ta siiski.

Ülikool üksi aga katmata konstruktsioonide lagunemist peatada ei suuda.

"Esiteks on see ikkagi ääretult kallis tegevus. Isegi kui me räägime ainult kõige elementaarsemast konserveerimisest, siis jutt on ikkagi miljonitest ja miljonitest eurodest. Teatavasti on 2032. aastal tulemas Tartu ülikooli 400 aasta juubel ja ülikooli sees on täna diskussioonid, mida erinevate objektide puhul teha. Üks on kindlasti ka toomkirik," lausus Pagel.

Edasised sammud sõltuvad sellest, kas ja millal ülikool, linn ja riik leiavad hiigelprojekti tegemiseks ühise keele ning raha.