Eesti püüab Narva maanteesilla probleemi lahendada koos Venemaaga
Narva maanteesilla eluiga on lõpusirgele jõudmas. Uue silla ehitamine Eesti ja Venemaa koostöös võiks alata kümne aasta pärast.
Transpordiameti hinnangul on 60 aastat tagasi ehitatud Narva silla läbilaskevõime ammendumas ja konstruktsioonid amortiseerumas. Transpordiameti taristu arendamise osakonna juhtivspetsialisti Tõnis Taggeri hinnangul on praegu viimane aeg hakata vanale sillale asendust otsima.
"Olemasolev sild on projekteeritud tolleaegsetele Nõukogude Liidu koormustele, 18-tonnine veoauto. Narva silda ei ole kunagi tugevdatud, tema eluiga on kümne aasta pärast lõpusirgel, me ei saa rohkem olemasoleva silla rekonstrueerimisprojekti ettevalmistust edasi lükata," rääkis Tagger.
Kuna Venemaa ei pidanud otstarbekaks Eesti esialgset ettepanekut ehitada Narvast mõne kilomeetri kaugusele uus sild, tuleb transpordiameti arvates keskenduda olemasoleva silla rekonstrueerimisele, millega ka Vene transpordiministeerium põhimõtteliselt nõus on.
Võimalusteks on kas vana silla asendamine, selle laiendamine või vana silla kõrvale uue ehitamine. Parima variandi selgitab tasuvusanalüüs, mille teostamiseks loodetakse raha saada EL-i Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist.
"See mõju piiriületusele on väga suur. Silla ehitustööde ajaks, üks aasta, on seal väga suured ooteajad ja piirangud. Antud uuringu raames ongi plaanis need alternatiivid kaaluda ja valida sobiv variant. Esialgne hinnang näib, et sinna kõrvale ehitatakse enne paralleelsild, mis vastab kõikidele koormustele ja siis rekonstrueeritakse olemasolev. Sellel ei ole mõju Narva-Ivangorodi piiriületusliiklusele," selgitas Tagger.
Tõnis Taggeri hinnangul seab Narva maanteesilla rekonstrueerimisega viivitamine ohtu Tallinna-Peterburi vahelise transpordiühenduse.
"Ajalooliselt on meil üle Narva jõe tegemist ühe sillaga, praktilist alternatiivi piiriületusele ei olegi. See tähendab, et silla avarii korral tuleb olla valmis 400-500-kilomeetriliseks ümbersõiduks kas läbi Soome või läbi Kagu-Eesti piiripunktide. Juhul, kui me silda ei tugevda või rekonstrueerimist ette ei näe, see risk võib realiseeruda umbes kümne aasta pärast."
Tõnis Taggeri sõnul selgub umbes miljon eurot maksva uuringu ja eelprojekti koostamise rahastamine EL-i Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist sel aastal, ehitusprojekti koostamine võiks alata nelja aasta pärast ja silla ehituse rahastusotsus võiks tulla 2027. aastal.
Peale seda tuleb koos Venemaaga välja kuulutada rahvusvaheline ehitushange ning reaalne ehitustöö võiks alata 2030. aastate alguses eraldi projekti raames.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi