Koroonakriis ei leevene, nakatumine kasvab Pärnu-, Valga- ja Jõgevamaal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1611142380000 | amCalendar}}
$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mari-Anne Härma Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ehkki nakatumise arv ei ole viimastel nädalatel enam kasvanud, püsib see stabiilselt kõrge ning seega on koroonaviiruse põhjustatud olukord jätkuvalt tõsine, ütles terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma. Näha on nakatumiste kasvu Pärnu-, Valga- ja Jõgevamaal ning nooremate inimeste hulgas.

"Kuna alates eelmise aasta 49. nädalast saadik on nakatumine kõrgel tasemel olnud üle Eesti, siis täna ei saa kindlasti öelda, et olukord oleks hea," ütles Härma kolmapäeval pressikonverentsil.

Tema sõnul oli suurim epideemiline kasv juba teist nädalat järjest Valgamaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal. See on suuresti olnud seotud nakatumistega hoolekandeasutustes, aga ka siseriikliku reisimisega, eriti Pärnumaal. Stabiliseerumine on tekkinud Harjumaa ja Ida-Virumaa kõrgete numbrite taustal.

Praegune kahe nädala nakatumiste näitaja 100 000 elaniku kohta on napilt alla 600 ning sellisena on see püsinud juba päevi. "Olukord ei lähe paremaks, püsima stabiilselt raskes olukorras," ütles. Seda seisukohta toetab ka jätkuvalt kõrge positiivsete testide osakaal, lisas ta. 

Härma sõnul lisandus aasta teisel nädalal 3543 uut COVID-juhtu, mida on 17 protsenti vähem kui aasta esimesel nädalal.

Samas on märgata nakatunute keskmise vanuse vähenemist, mis tähendab, et rohkem nakatub ka nooremaid inimesi. Osalt on see selgitatav kontaktõppe jätkumisega koolides, tõdes Härma.

Koolid murekohaks

Härma rääkis, et järjest kasvab töökohaga seotud nakatumiste arv ning samuti on kasvutrendis koolidega seotud nakatumised. Üle poole uutest nakatunutest lisandunud juba karantiinis olnud lähikontaktsetest. 30 protsenti said nakkuse pereringist, 11 protsenti töölt ja kaheksa protsendil oli see seotud ürituste, sõprade ja huvitegevusega. Pisut alla 40 protsendi puhul jäi nakatumispaik teadmata.

Seoses laste kooliminekuga pärast jõuluvaheaega suurenes ka laste seas nakatumine. Kuni 9-aastaste seas kasvas nakatumine 37 protsendi võrra ja 10-19 aastaste hulgas ligi 10 protsendi võrra. Muudes vanuserühmades nakatumine kas vähenes või jäi stabiilseks. See toonud kaasa ka lähikontaktsete arvu kasvu.

Härma toodud andmete kohaselt on terviseamet Põhja regioonis rohkem kui kümnes koolis nakatumised, Ida regioonis 12 koolis, üks kool on distantsõppel, Lääne regioonis on neli kooli täielikul ja kuus osalisel distantsõppel. Kõige halvem on olukord Lõuna regioonis, kus nakatumisi on 21 koolis ning 59 klassi on distantsõppel.

"Praegune pilt on see, et nakatunud õpetajad viivad nakkuse tagasi õpilastele," tõdes Härma.

Terviseameti asejuht seletas, et senised nakkusahelad lõigati koolivaheajal läbi, aga nüüd tekkinud uued, koolidega ja peredega seotud ahelad.

"Panen koolipidajatele südamele, et õpetajate toad on kohad, kus õpetajad saavad puhata, aga need põhilised kohad, kus õpetajad nakkust üksteisele edasi annavad. Oleks vaja vaadata, kuidas saaks korraldada hajutamist ja tööd ümber organiseerida," ütles Härma.

Sissetoodud juhtumite seas ka ohtlik Briti tüvi

Sissetoodud juhtumid on püsinud samal tasemel alates eelmise aasta 49. nädalast, nende osakaal kõigist nakatumistest on jäänud kahe-kolme protsendi vahele. Eelmisel nädalal toodi välismaalt Eestisse 111 uut nakatumisjuhtumit, neist ligi pooled - 48 juhtumit - on pärit Venemaalt, 12 Soomest ja Suurbritanniast seitse juhtumit.

"Meile saabus ka teade, et kolm Inglismaalt sissetoodud juhtumit on [suurema nakatuvusega] Ühendkuningriigi variandi suhtes positiivsed," märkis Härma. "Oluline on teada, et need olid sissetoodud juhtumid Inglismaalt, nendel inimestel lasus karantiinikohustus, nad olid kodus," täpsustas ta. Jätkame jälgimist, et teha kindlaks, kas viiruse seda versiooni veel sisse tuuakse, lisas Härma.

Haiglates kasvab nooremate koroonahaigete osakaal

Üle 60-aastaste hospitaliseerimiste arvud on viimased kolm nädalat olnud languses, aga hospitaliseerimiste arv on siiski püsinud sama aja jooksul stabiilsena, 400 ringis.

Oleme märganud suundumust, et hospitaliseerimist vajavate inimeste keskmine vanus on hakanud langema. Samuti on näha, et tõsisemalt haigestuvate ka nooremate inimeste osakaal on tõusnud, see tähendab inimesi vanuses 40-60-aastased. On ka märgatud, et noorematel inimestel esineb rohkem raskeid sümptomeid - kõrget palavikku, ägedaid respiratoorseid sümptomeid.
"Kas need on omavahel seotud, me hetkel öelda ei oska, uurime seda," Härma.

Hoolekandeasutused murekohaks

Ligi 20 protsenti viimase kuue nädala nakatunutest, kes on vanemad kui 60-aastased ja ka haiglaravi vajavatest patsientidest tuleb hoolekandeasutustest, rääkis Härma. "Ja kahjuks ka ligi 40 protsenti viimase kuue nädala surmajuhtumitest on olnud hoolekandeasutuste elanikud," lisas ta.

Eelmisel nädalal lisandus nakatunuid üheksasse hoolekandeasutusse, kokku 205 nakatunud elanikku. Eilsega lisandus juurde 63 nakatunud hoolealust.

Surmajuhtumid kasvamas

"Surmajuhtumite osas me veel stabiliseerumist ei näe, liigume selges kasvutrendis," tõdes Härma.

Eelmisel nädalal lisandus 47 surmajuhtu, juhtumite kasv oli 38,2 protsenti.

Eelmisel nädalal surnud koroonahaigete keskmine vanus oli 78,2 aastat, kõigil olid kaasnevad terviseprobleemid. Kõige noorem oli 38-aastane mees, ka temal olid tõsised terviseprobleemid.

Euroopas uus nakatumise tõus

Härma rääkis ka, et Euroopas on haigestumus hakanud jälle kasvama. Eesti naabritest on selge kasv näha Lätis, Rootsis on olukord stabiliseerunud, Leedus ja Soomes on nakatumine siiski languses.

Võrreldes vaktsineerimise kiirust naabritega, paistab Eesti olukord üsna hea: kõige kiiremin on vaktsineerinud Leedu, siis tulevad Eesti, Läti, Rootsi, Soome ja Venemaa.

"Viirus esitab meile jätkuvalt väljakutseid ja seepärast kutsun üles käituma vastutustundlikult: vältima mittevajalikke kontakte - ärme veel kogune, ärme pea koolides ja töökohtadel suuri koosolekuid ja pidusid, ärme kohtu eri perekondade ja leibkondadega. Jätkame head, valvsat käitumist. Iga meie inimese panus viiruse leviku ärahoidmisel väldib seda, et peame valitsusele esitama täiendavaid ettepanekuid uute piirangute kehtestamiseks," rõhutas Härma.

Samuti kutsus ta vaktsineerimist silmas pidades inimesi ammutama infot usaldusväärsteets allikatest.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: