Tartu ettevõtja ja koolitaja Rein Lemberpuu vedamisel on Norra mõisa peahoonet korrastatud kolm aastat.

"Kui me selle mõisa ostsime, siis siin olid püsti ainult seinad. Aknaid-uksi ei olnud, põrandaid ei olnud, elektrit, vett ega midagi ei olnud. Park oli vist 100 aastat koristamata. Oleme 70 protsenti peahoonest valmis jõudnud, vähemalt esimesel kahel korrusel. Meil on võimalik veel kolmas korrus välja ehitada ja selleks on ehitusluba olemas," sõnas Lemberpuu.

Kuna Norra mõis oli aastaid varemeis, varisesid lõpuks maha ka uhked seinamaalingud. Praegune omanik sai maja kätte betoonist karbina.

Kaks aastat tagasi tegi muinsuskaitseamet erakorralise otsuse - Norra mõis kustutati ehitismälestiste registrist, mis andis taastajaile vabad käed. Nüüd oodatakse huvilisi laupäeviti avatud uste päevale. Laupäeval olid kohal needki, kellel on isiklikke mälestusi mõisahäärberist, kui seal tegutses kohalik kool või ka hiljem, kui maja jäi katuseta.

"Ruumid olid nii külmad, et suure ahju juures oli see koht, kus saadi sooja. Väga palju oli ka hirmu, sest siin jooksid sellel ajal rotid ja hiired ringi. Väga kardeti neid," meenutas Norra mõisa külastaja Põltsamaalt Helle.

"See oli täiesti mahajäetud, räämas, kole koht. Me ei uskunud iialgi, et siit midagi tuleb. Aga täna jäi täiesti suu ammuli. Niivõrd ilus, niivõrd tore. Üks maja on ju jälle päästetud ja üks vaatamisväärsus on meil juures. Suur tänu nendele inimestele ja väga vahva oli," lausus Norra mõisa külastaja Tallinnast Imbi.

Järgmisena on plaanis taastada valitseja- ja järvemaja, tulevikus ka tõllakuur. Korda tehakse ka unikaalne kanalitesüsteem.

"Ma arvan, et Norra mõisa kõige unikaalsem nähtus on kanalitesüsteem. Meil on siin pea kaks kilomeetrit kanaleid, mis on umbes 250 aastat tagasi siia rajatud. Nende taastamine on ka üks suuremat sorti töö, mis tuleks siin lähimatel aastatel ette võtta," sõnas Lemberpuu.