Reformierakonna esimees Kaja Kallas teatas neljapäeval, et peagi sündiv valitsusliit soovib luubi alla võtta poliitikakujundamises kaasa rääkivad vabaühendused.

"Küsimus on see, kust nende raha tuleb. Kui nad poliitilisi protsesse väga selgelt mõjutavad, siis peaks see olema samamoodi avalik nagu erakondade rahastamine," rääkis Kallas.

Kuidas see mõte täide viia ja missuguseid seadusi muuta, tuleb Kallase sõnul veel mõelda.

EKRE esimees Martin Helme kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et uue koalitsiooni plaanil on üks selge eesmärk - tema hinnangul soovitakse avada eelkõige konservatiivse sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ehk SAPTK rahastamise tagamaid, et seda siis pitsitama hakata.

"Me kõik teame, et tegelikult siin ei looda mitte mingit sellist struktuuri, mis hakkab ühiskonda tegema läbipaistvaks, vaid luuakse struktuuri, millega represseeritakse konservatiive," sõnas Helme.

Vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf ütles, et mõte huvikaitset läbipaistvamaks muuta on iseenesest hea.

"Selline läbipaistvuse kultuuri kasvatamine toimub iseenesest juba niikuinii protsessina. Ja seda peakski järjest enam toetama ja järjest enam motiveerima organisatsioone ka ise oma tegevuses olema läbipaistvamad ja eetilisemad."

Samas avalikustamisele sundimist Klandorf heaks mõtteks ei pea.

"Annetajal on alati õigus jääda anonüümseks. Ja kui annetaja ei soovi, et tema andmed avalikustataks, aga riik kohustab neid avalikustama, siis see võib pärssida annetajate huvi."

Sellele juhib tähelepanu ka sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni kaitseks juht Varro Vooglaid. Tema juhitud sihtasutus saab suure osa oma rahast eraisikutelt. Ja paljud neist ütlevad Vooglaiu sõnul, et avalikult sihtasutuse tegevustes kaasa lüüa nad ei soovi, kuna kardavad põlu alla sattuda.

"Nüüd nendelt inimestelt tahetaksegi võtta ära sellisel juhul see võimalus selliseid annetusi teha ja SAPTK-lt võetakse ära ka võimalus annetusi saada sellistelt inimestelt. Ja ma reaalselt tõesti ei näe, millist eesmärki see teenib," ütles Vooglaid.

Kes ja millised rahastusallikad peaks avalikustama?

Aga millist probleemi siis värske võimuliidu algatusega lahendada? Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand ütles, et kui võimalikke probleeme otsida, siis meenub välisraha.

"Võõra välisraha või Eesti riigile vaenuliku raha tungimine poliitilisse protsessi – kui ta meil ühel päeval käes on ja väga suuremahulisena, siis on väga hilja hakata tegelema. Selles mõttes on õige sellele tähelepanu juhtida."

Välisrahastuse avalikustamist peab õigeks ka Varro Vooglaid, kes ütleb, et tema sihtasutus on oma välismaised annetused alati avalikustanud ja seda võiks teha ka teised.

"Aga kas on mingite reeglite ja piirangutega võimalik kiiresti ka töötavat lahendust saada, seda on raske öelda," jätkas Kaarel Tarand.

Tarand märkis, et keeruline on tõmmata ka piiri, missugune organisatsioon peaks oma rahastusallikad avalikustama ja missugune mitte.

"Kust siis jookseb see nii-nimetatud poliitilise tegevuse ja ülejäänud MTÜ-de mittepoliitilise tegevuse piir? Kust jookseb see ühingutevaheline piir? Et kas nad on tulundus või mittetulundus või mingid muud ühingud?"

Näiteks kas kirik, mis selgitab enda seisukohti väärtusküsimustes, peaks oma annetajad avalikustama? Või kas pensionäride ühendus ja puuetega inimeste koda soovivad poliitikat mõjutada?

"Kindlasti on üks meie põhieesmärke mõjutada poliitikakujundajaid," rääkis puuetega inimeste koja juht Anneli Habicht. Ta ütles, et puuetega inimeste koja tuludes mängivad annetused üsna väikest rolli. Aga annetajate avalikkustamises ta probleemi ei näe.

"Ma olen selle põhimõttega hästi nõus, et kui kuskilt tuleb mingi raha ka meietaolisele organisatsioonile, siis ta tegelikult võiks olla isikustatud," sõnas Habicht.

Avalikustamist toetab ka politoloog Tõnis Leht, kes kuulub ärajäänud abielureferendumi ei-kampaaniaks loodud sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) nõukokku. Leht märgib, et nende sihtasutus juba avalikustab annetajate nimesid ja kui nimede taha summad lisada, siis sellel olulist mõju poleks. Samas ütles Leht, et parem oleks ikkagi vabatahtlik läbipaistvus. Kui rääkida seaduste muutmisest, tuleks aga valida üsna selge fookus.

"Arutelu võiks esmalt viia riigikogu ja muude valimiste kampaaniate teema juurde ja ka rahvahääletuse kampaaniate läbiviimise juurde. Need vabaühendused, mis konkreetselt teevad kampaaniaid kas siis mõne partei, kandidaadi või positsiooni kaitseks, et need kulutused ja kampaaniad võiksid olla läbipaistvad ja ideaalis võiksid nad alluda sarnasele kontrollile, nagu on erakondade rahastamine," selgitas Leht.

Varro Vooglaid, kes valmistus rahvahääletuse jah-kampaaniaks, ütles seepeale, et ta pole põhimõtteliselt avalikustamise vastu. Aga väiksemaid eraannetajaid ei maksa avalikkuse ette kiskuda.

"Me võiksimegi siis arutada selle üle, et äkki peaks kehtestama kohustuse avalikustada mingisugused suuremad sissetulekud, a la 50 000 eurot ja rohkem aastas konkreetselt subjektilt, või on see 25 000 eurot."

Kaarel Tarand ütles, et sügisel erakondade rahastamise järelevalve komisjon ka põgusalt arutas, kuidas selged poliitilised positsioonid võtnud vabaühendustele vaadata. Ta tõdes, et igal juhul oleks sobiliku regulatsiooni leidmine keeruline.

"Ma loodan, et uued koalitsionäärid ei püüa selles ainult kahekesi selgust saada, vaid sellest proovitakse võimalikult konsensuslikult rääkida võimalikult kõigiga. Et siis tehakse ka püsivamad ja turvalisemad reeglid."

Turvalisust mainis ka vabaühenduste liidu juht Kai Klandorf. Ta märkis, et vabaühendustelt nõuavad rahastajaid välja paljud autoritaarsed režiimid.

"Loodavad süsteemid peavad üle elama ka valitsused, kelle soovid ei ole nii demokraatlikud. Ehk siis, kui me loome mingi süsteemi, siis seda ei tohi saada ära kasutada ka järgmised valitsused, kes võib-olla soovivad neid kasutada vähemuste, keskkonna või mingi muu valdkonna organisatsioonide tagakiusamiseks ja nende tegevuse piiramiseks."