Harri Tiido: Poola marukatoliiklike ühenduste sidemetest lähiriikidega

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Ordo Iuris ja selle taustaks olev ultrakatoliiklik liikumine. Ordo Iuris on aga vaid üks arenguharu, mis on Poolas edu saavutanud ja mida Eestis nüüd ilmselt kopeerida soovitakse, märgib Tiido.

Hiljutises Eesti Ekspressis ja seejärel Eesti Päevalehe nädalalõpulehes LP oli juttu Poola katoliiklikust juristide ühendusest Ordo Iuris, selle taustast ja sidemetest Eestiga. Lisan pisut teavet, mis põhineb valdavalt Višegradi riikide uurivate ajakirjanike võrgustiku vsquare.org poolt üllitatud infol. Kõnealuste ühenduste ideoloogia jääb siinkohal kõrvale.

Brasiiliast Poolasse

Ordo Iurise taustaks olev ultrakatoliiklik liikumine pärineb, nagu meedias juba märgitud, Brasiiliast. Aastatega Euroopasse ja seejärel eriti Kesk-Ida-Euroopasse levinud võrgustiku alglüliks võib pidada Brasiilia ühendust traditsioonide, perekonna ja omandi kaitseks, lühendiga TFP.

Seda lühendit võib uurivate ajakirjanike töös korduvalt leida erinevas kontekstis. Üldiselt peab tunnistama, et kõnealune võrgustik on kohati päris keeruline, esineb peaaegu samanimelisi struktuure ja ajakirjanikel olla olnud suuri raskusi süsteemi rahalise tegevuse tuvastamisega.

Lühidalt kokku võttes saabusid TFP põhimõtted organiseeritud kujul Brasiiliast Poolasse, kus 2001. aastal asutati Krakowis Piotr Skarga Fondi Instituut. Asutajad olid Prantsusmaal elav brasiillane Caio Xavier de Silveira ja Saksamaal elav Tšiili kodanik Matthias von Gersdorff. Kaks aastat varem oli samas asutatud Piotr Skarga Kristliku Kultuuri Assotsiatsioon ja tegemist on sama tüve kahe haruga.

Kuid algusest peale haldasid mõlemat haru kolm ülikoolikaaslast Krakowist, neist vähemalt ühe, Slawomir Olejniczakiga kohtume hiljem veel. Raha asutamiseks tuli Brasiiliast ja sealt pakuti ka oskusteavet annetuste kogumiseks Poola katoliiklastelt.

Kui raha liikumist oli raske järgida, siis annetuste ärimudel sai ajakirjanikele kiiremini selgeks. See põhineb odava kauba, nagu medaljonide, pühakute piltidega postkaartide, väikese annetusega.

Asja iva oli massiline otsepostitus, milleks hiljem rajati Poolas oma jaotuskeskus mitme kaasaegse laohoonega. Skarga Fondi pakid jõudsid rohkem kui miljoni poola pereni ja iga-aastane tulu ulatus 8,4 miljoni euroni.

Kuni raha ja omandi pärast tekkinud tüli ja lõhenemist hoolitses fond ka satelliitvõrgustiku loomise eest Kesk-Euroopas, rahastades seda kokku sadade tuhandete eurodega.

Lõhe raha ja omandi ning, mis veel tähtsam, andmebaasi pärast tipnes 2019. aastal ja tänu sellele tülile ning kaasnenud kohtuprotsessile õnnestuski ajakirjanikel saada andmeid raha liikumise kohta.

Kuna meid huvitab eeskätt võrgustiku laienemine, siis sellest. Lähim naaber oli Leedu. Seal oli aastast 2003 olemas MTÜ nimega Kristliku Kultuuri Instituut, mis kuulus riigi paremradikaalsete ühenduste hulka.

Aastal 2018 ulatas Instituudile abikäe Krakowi seltskond, kes toetas neid 115 000 euroga. Järgmisel aastal olla summa tõusnud 137 000 euroni. Skarga kaksikühenduse raha oligi nende põhiline eluliin, kuigi ka annetused on läinud tõusuteed.

Edasi Eesti juurde

Ajakirjanike uurimuse kohaselt käisid Varro Vooglaid ja Markus Järvi 2012. aastal, paar kuud pärast SA Abielu ja Perekonna Toetuseks loomist, Krakowis kursustel annetuste kogumist õppimas.

Nende sihtasutuse mõte pärinevat ajakirjandusuuringu väitel Poolas elavalt Läti juurtega venetsueelalaselt Valdis Grinsteinsilt ja asja juures võis olla ka varem mainitud Slawomir Olejniczak. Viimane sai hiljem ka sihtasutuse nõukogu liikmeks koos prantsuse Pro Europa Christiana föderatsiooni esindaja Paul Herzog von Oldenburgiga. Praeguseks kumbki enam nõukokku ei kuuluvat.

Ajakirjanikele teadaolevalt saatis Skarga Fond Krakowist Eesti sihtasutusele raha kolm korda. Aastal 2012 anti asutamiskuludeks 40 500 eurot, siis 105 779 eurot aastal 2013 kampaaniate ja kirjastuskuludeks ning 13 000 eurot aastal 2016.

Ajakirjanike andmeil olevat Vooglaiu ja Järvi sihtasutus aga saanud hästi hakkama ka annetuste kogumisega. Kaks korda aastas annetavat vabatahtlikud väikeseid summasid, mis tegevat aga kokku kuni 400 000 eurot aastas.

Slovakkia, Ungari ja Horvaatia

Slovakkias on Krakowi Skargal haruühendus, Slovakia Christiana. Krakowist pärines nende asutamisraha ja põhikapital. Kuid annetuste kogumisel on nad olnud edukad ja 2019. aastal võisid nad kulutada oma tegevusele 650 000 eurot.

Skarga Fondi ja assotsiatsiooni mudelit prooviti ka Ungaris, kus see aga nii hästi tööle ei hakanud. 2015. aastal loodi küll Skarga assotsiatsiooni poolt Ungari TFP, millele anti stardikapital ning mille nõukokku kuulus sama Olejniczak. Kuid Ungaris oli paremtiival juba olemas ka peaminister Orban oma valitsusega ja see konkurents oli liiga tugev.

Horvaatias asutati Skarga tegelaste toetusel ühendus Vigilare Fond, mille nõukokku kuulus taas meile tuttav Olejniczak. Paberite järgi toetas Skarga fond Vigilaret veel aastal 2019, kuigi summad pole teada. Skarga ühendused on rahaliselt toetanud mõttekaaslasi ka Hollandis ning liikumise lätteid Brasiilias.

Ajakirjanike uurimus näitas, et nende poolt leitud andmete alusel töötas Skarga levitatud rahakogumismudel üldiselt väga hästi. Aastal 2019 näiteks kogusid mainitud nelja riigi harud rohkem kui kaks miljonit eurot. Skarga Assotsiatsioon, mis lõhenemise järel jäi Olejniczaki kätte, kogus Poolas 6,3 miljonit eurot. Ordo Iuris on aga vaid üks arenguharu, mis Poolas edu saavutanud ja mida Eestis nüüd ilmselt kopeerida soovitakse.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: